Sinise lille otsinguil...

see on sümbol romantismist. kes teab, mis see tähendab, saab aru ka.

ui kui hea on suur tassi täis piparmüntsi teed, seest võtab kohe soojaks ja kurgus tekitab mõnusa hõõgamise, lõõrid ikka valla kohe. ja minu suure tassi jagu...

täna sai teatris käidud. tõsiselt omapärane kogemus oli. jalutasin vihmas. püksid olid muidugi nagu ikka pea põlveni märjad. no ma ei saa aru, kuidas saab nii olla. mis see vesi ise ronib sealt siis sedasi üles, kui natukene püksisäärest mööda maad lohiseb. kui porilombis kohe seista, kas siis vesi hiilib sedasi mööda pükse täitsa üles? jube kahtlane asi.

koolis tuli ka paber kallale. nauhti ja sõrm puruks, väga väike lõige aga jube vastik tunne oli. eksju tore. paber tundub nii ohutu ja kasulik asi olevat, valge ja süütukene. aga kui ikka saad vale nurga alt selle paberi enda ligi, siis lõikab täiega. nii on ka inimestega. vale lähenemine ja sealt võib ikka selline laks tulla, et elus poleks arvanud. aga no tegelt selleni ma ei tahtnud mitte välja jõuda.

mingi ignoorimine on viimasel ajal minu vastu tulnud. inimestega kontakti ei saa, lubatud kirju mulle ei saadeta.

aga noh, vähemalt on mul piparmündi tee... seni pole veel midagi kurja teinud, kui ma just ise omale seda kuuma teed sülle ei aja...