Pildikesi argipäevast

Eesti Tare Krasnodarkas
Kits aia vahel. No tegelt ka oli tea seal sedasi kinni ja minust ta sinna jäi ka.
Tornita kirik Aleksandrovkas.
Pood Novoestonijas

Pilte natuke

Lenin Aleksandrovka kultuurimaja ees
kreeka pähklite hunnik
Kohalik ajaleht


Pildike aiast.

Esimene kuu möödas

Täpselt kuu aega tagasi siis tulin siia. Istun hetkel eesti keele klassis ja Internet täitsa töötab. Aga muidu oli hommikul nii tore eestlaste toodud ajalehti lugeda - kaks Maalehte (augusti lõpust ja septembri alguse oma) ja Postimees (ka septembri algusest), nüüd vast saan ise jälgida, mis ka mujal maailmas toimub. Ilm on täna meil jälle ilusaks läinud, päike paistab. Viimane vist meelitab lapsi ka jälle tundidest varem ära koju minema. Aga selle eest ühed agaramad tüdrukud tulid uurima, kas ma nendega lisatunde teen. Kohe tegid meele rõõmsaks oma sooviga. Aga siin siis ka ülevaadet varasemast ajast (nüüd on isegi täpitähed olemas):

esmaspäev, 22. september 2008, kell 16.28
Täna oli küll kummaline koolipäev. No mitte kedagi ei tulnud mul tundidesse, kooli pealt kah ei leidnud neid. Aga selle eest oli Internet koolis tööle hakanud. Loomulikult see eesti keele klassis ei töötanud. Või õigemini sinna alles jäänud ainsas arvutis oli midagi väga valesti, et ei saanud ühendust. Oma arvuti ma just jätsin täna koju arvates, et ega seda niikuinii tarvis lähe. Aga bussi ei hakanud ära ootama ja vihm oli lakanud, nii siis vantsisin koju. Jalas mu imekenad kummikud, mis tõmbasid inimeste pilke omale.

Lisa: kell 22.33
Olja oli päeval Rita kohvipaksu pealt lugenud, et tulen mina ja veel mingi auto. No nii juhtuski. Nimelt läksin kella kuueks klubi juurde, sest seitsmendikud pidid seal proovi tegema ja kutsusid mind ka ning neil oli muusikat vaja tantsude jaoks. Enne klubi juurde jõudmist aga selgus, et proov hoopis kell seitse. Vahepeal koju vantsides märkasin, et mingi kummaline auto sõidab. Kohalike kohta nägi auto liiga hea välja ja lisaks põlesid sel masinal tuled. Siin sõidetakse ju ilma tuledeta. Ja kui veel tare juures seisma jäi, võis kindel olla, et eks need eestlased ole. Olidki. Otsisid öömaja. Mul tekkis paras kohaliku tunne kui oskasin ümruskonda tutvustada ja siinsest elust sõna sekka öelda.

laupäev, 20. september 2008, kell 22.56
Niih, alles sain siin kohalikus telekanalis leida seriaali, mida iga õhtu jälgida, kui see juba läbi saab. Täna olid kaks viimast osa.
Aga üldiselt tundub nagu tuleks siin kevad. Rohi tärkab, ilm läheb soojemaks. Lammastel ja lehmadel on jälle mida stepis nosida.
Tänane päev möödus mul peamiselt tares. Vaatasin, et keldris olevad sinised riiulijupid peaks ikka kuidagi riiuli kokku andma. Andsid. Isegi püsti püsis see minu tehtud riiul hiljem. Hallidele riiulitele leidisin lisaks vahelaudu aga tapid nende jaoks olid liiga suured. Istusin ja nüsisin siis neid noaga väiksemaks. Vestsin seal sedasi puujupikesi. Nii kaua vestsin kui sõrmede peale villid tulid. Aga vähemalt sai natukene raamatuid laiali tõstetud, et kunagist raamatukogu hakata taastama. Ühe riiuliga sain ikka vastu pead ka kui see ära otsustas järsku laguneda. Haamriga andsin sellele lagunejale aga oma õppetunni.
Perestroika – nii ütles Rita kui käis tares vaatamas, mis ma seal teinud olen.
Aga homme on plaanis lastega lepatriinusid ja putukaid teha. Selle tarbeks täna tükk aega tuhlasin prügi sees, sest oli vaja plastmasslusikaid. Kuid Kurmanis ei leidnud ma neid poodidest. Prügi seest leidsin. Pesin puhtaks ja homme saavad neist värvilised putukad ja satikad.

reede, 19. september 2008, kell 14.09
Koolipäev läbi ja nädala lõpp hakkab ka jälle paistma. Eile õhtul oli selline tuul, et mul juba tekkis kujutlus, kuidas tuul akna sisse puhub koos väljas oleva sirelipõõsaga.
Aga hommikune vihm ei tekitanud minus küll mingit soovi oma rattaga minna veel lisaks suure tuulega jõudu katsuma. Vantsisin siis kenasti bussi peale. Tükk tegu oli enne aga Mustu kinni saamisega. Koer oli plehku pannud ja siis hakkas ka veel nalja viskama
Koolist koju sain aga ühe oma õpilase vanaisa rohelise sapakaga. See sama masin, mis ka esimestel siin veedetud päevadel jalavaeva vähendas. Roheline masin mõõtis meetreid kiiresti, samas tegi häält nagu kohe läheks lendu. Juhipoolne peegel laperdas tuules, hea veel, et minema ei lenda. Kõrvalistuja poolel seda peeglit küll ei olnud. Kas seal kunagi võis olla, seda öelda ei oska.
Tuul on meil aga ka elektri minema puhunud. Mujal küla peal pidi olema, aga ainult meie tänavalt ja just ühe tänava poole majadel ei ole. Üle tee pidi olema. Sain aru, et keegi ei kiirusta ka parandaja kutsumisega. Olen siin õhtuti hakanud üht vene seebikat jälgima. Kahju kui peaks küünlavalgel telekat vaatama.

neljapäev, 18. september 2008, kell 16.14
Ikka sajab meil siin. Terve öö ka müristas ja välgutas. Läksin siis selle vihma pärast ka bussiga kooli. Mind muidugi vaadati peatuses kui imelooma, et tavaliselt ju rattaga, mis siis täna viga. Aga täitsa tore kogemus oli. Hea oli jälgida seda igahommikust rituaali – kohe kui buss suure tee pealt puude vahelt paistma hakkas, tormas kõik see rohelist pisikest masinat ootav seltskond teisele poole teed. Pisemad lapsed moodustasid üksteise selja taha paraja saba – nemad sisenesid riburadapidi bussi esimesest ukseks. Sellised viksid ja viisakad, hoidsid üksteise seljakottidest kindi ja nii sirgelt seisid, et võiks nende järgi joont tõmmata. Suuremad õpilased, võib öelda, et selline ulakam seltskond mitte just viielised (siin siis kaheteistkümnelised) õpilased, olid oma kambaga natuke maad eemal. Täpselt selle koha peal, kuhu jäi siis bussi tagumine uks. Nemad lasti natukene hiljem sõidukisse. Ja kuna tagumise ukse kaudu sai kiiremini, siis sisenesin ka mina sealt. Kaks koolijütsi tõmbasid koomale ja ka mina mahtusin nende juurde istuma. Poe juures surus juba niigi rahvast täis sõidukisse veel terve hulk koolijütse. Andis jälle imestada, kuidas kõik see rahvas ära mahtus. Poolel teel hakkas küll paras saun tekkima ja õhku jäi ka järjest vähemaks.

Jälle natukene laulusõnu:
Võta aega
Iga suusataja, hoiab endas talve
Oled sõdur aina püsima pead valvel
Tere luuletaja, saada raamat trükki
Spordimehed hommikuil teevad 10 kükki
Kuula rock’n rolli, nüüd on õige aeg
Tõsta üles käed ja kaelast rebi krae
Võta aega veidi ringi vaadata
Veel ei ole hilja, jõuad elada
Ava silmad, mõtle peaga
Küll sa näed, leiad rõõmu elus olemise väest
Seljal linnutiivad, kõhuli sa magad siis
Luurajatel tihti, võib olla saba taga
Vahel tunned nagu tobe orav ratta peal
Kõige jaoks ei jagu, kõike tegema ei pea
Kuula rock’n rolli, nüüd on õige aeg
Tõsta üles käed ja kaelast rebi krae
Võta aega veidi ringi vaadata
Veel ei ole hilja, jõuad elada
Ava silmad, mõtle peaga, küll sa näed.
Leiad rõõmu elus olemise väest
Kuigi alati sul kõik ei lähe
Kõike ju ei saagi ette näha
Ära heidutada sellest lase
Roki täiega

kolmapäev, 17. september 2008, kell 19.13
Täna sadas jälle vihma. Mina sain rattaga aga ikka kuivalt koju, ainult hirmus palav oli jälle. Lõi lausa välku ja müristas. Rita kardab seda, sest kui ta noor oli, siis oli nende kits saanud välgutabamuse ja jäänud sellest halvatuks. Hiljem tuli loomake maha tappa. Nii siis istusimegi sel ajal, kui väljas müristas ja sadas, toas pimedas – pidasime videvikku.

teisipäev, 16. september 2008, kell 19.39.
Tänasest on meil siis satipann sees. Eesti kanaleid veel sellega kätte siiski ei saanud, mingi usukanali ainult leidis ja selle nimes oli Estonia. Aga tatarlased, kes seda panni paigaldasid, pidid homme niikuinii siia külla tulema panni paigaldama, siis lubasid selleks ajaks ka mõne Eesti kanali välja ajada. Eks näis. Aga muidu tuli panni jaoks päris mitu pirakat kreeka pähkli oksa maha saagida. Hiljem siis Ritaga koristasime neid, tema naeris, et paras metsa tegemine. Aga vot nende tatarlastega mul tekkis küll hirm, et vanamees (isa ja poeg olid) üritab peagi mind oma pojale naiseks hakata kauplema. Kõik küsimused juba läksid selles suunas. Aga õnneks ma sain isegi aru, mis ta küsis. Noh, et mõistsin piisavalt vene keelt.
Muidu sai hommiku poole Kurmanis käidud. Rita käis panni tellimas ja ma siis sain ka kaasa, et kiiresti Internetis oma maile lugeda. Aga kuna netipunkt tehti alles 9 lahti ja me juba poole 9 seal, siis kosserdasin natuke mööda poode. Sain vähemalt lõnga, prügikotte, et neid siis meisterdamiseks kasutada ja arvutikõlarid ostsin ka ja tegin arvutipoes natukene tutvust. Läheb ju vaja.
Kohalik rajoonileht on kah eestlaste külaskäigust kirjutanud. Peaks selle lehe ka kätte saama, mis enne esimest septembrit ilmus, sest Kurmani tädikesed tundsid mind lehes ilmunud pildi järgi ju ära. Nüüd siis sõnaraamatuga loen, et mis täpselt kokku on kirjutatud.

Krimmis kah tibake sygist

J2lle siis Kurmanis. T2ppit2htedega siin kehvad lood, aga Internet v2hemalt t66tab. Rita tuli Kurmanisse, et omale satipann tellida (saab siis ka Eesti kanaleid vaadata, naabril pidi t66tama) ja kuna mul alles neljas tund t2na, siis sain kah kaasa.
Nyyd siis v2heke ylevaadet, mis vahepeal toimunud.

pühapäev, 14. september 2008, kell 16.49
Täna tegutsesin lastega tares jälle, aga peab mainima, et see ei ole olnud just kõige parem päev mulle. Alustan siis algusest.
Hommikul läksin sinna ettevalmistusi tegema ja siis lendasid mul käes karbi sees olnud paberid laiali ja ma oleks napilt lehmakoogi sisse astunud kui neid pььdma läksin. Oli väga napikas. Tares sättisin voltimiseks ja meisterdamiseks asju valmis ja proovisin ise läbi ja siis minu (tüüpiline) pisiõnnetuste jada jätkus. Knopkaga torkasin pöidla katki, kääridega lõikasin sõrme ja jala lõin vastu pinki siniseks. Ja lõpuks tuli ka ainult käputäis lapsi kohale. Tegime siis nendega paberist karbikesi, joonistasime lehekesi läbi paberi, voltisime seeni ja tegime tuulevurri. Seitsmenda klassi tüdrukutega harjutasime ka laulu.

laupäev, 13. september 2008, kell 17.11
Niih, täna siis oli pesupäev meil siin. Mul hakkasidki juba puhtad särgid otsa saama ja selle ei hakanud ka Kurmanisse minema, et netti saada.
Kuna seda kraanist tuleva vee hulka ja seda, et järsku kinni ei panda, ei saanud uskuda, siis Rita tõstis väikese pesumasina õue toolile. Mina loputasin kausis masina läbi keerutatud asjad puhtaks ja nii see meie konveier töötas. Ja totšna pidi peale seda taevas halliks minema, kraanid valla ja paras nutune ilm. Lisaks on terve päeva kraanist tulnud pahinal vett.
Eile ka sadas. Just siis hakkas, kui mul said tunnid läbi. Aga ma olin jälle rattaga. No ootasin siis natukene, et ehk lakkab see vihm. Ei miskit. Lõpuks hüppasin ratta selga ja andsin tuld. Aleksandrovka lõppu nдitava sildi juures oli vihmaga kah selleks korraks jälle kõik. Nii pääsesin pea kuivalt koju.


neljapäev, 11. september 2008, kell 18.48
Ja hakkabki jälle nädal läbi saama vaikselt. Täna siis pandi koolis lõplik tunniplaan välja. Eile jällegi mina olin tunnid kenasti ette valmistanud, aga vot õpilasi ei tulnud. Selgus, et neil oli liikluse-teemaline loeng sel ajal hoopis.
Laupäeval aga ootab suur pesupäev ees. Kuna vett on ikka nii nagu jumal juhatab, siis loodame Ritaga, et ehk on hea ilm ja saame õues pesta vana masinaga ja seal loputada ja kohe nöörile kuivama panna. Automaatpesumasina jaoks tuleb kraanist liiga vähe vett.
Ja veel, nägin üks öö und. Kõik oli vene keeles. Osaliselt ainult sain aru, millest juttu oli.

Lisa: kell 11.29
Vahemärkusena veel see, et ma pole vist kunagi varem nii palju eestikeelseid laule kuulanud. No otsin sobivaid, mida võiks siin õpilastele selgeks õpetada. Aga ei ole ju mind eriti selle muusikaandega õnnistatud. Aga siin tahan lisada ühe Tanel Padari laulusõnad (ei mingit seost minu eluga).

Igatsus teeb head
Soovin head, kus ka iganes sa viibid
Hei, mis teed, kuhu viind sind su teed
On nii hea, et mu unistused hoitud
Kindel on see, sinu juures nende paik on
Lauluread heidan tuulde
Tahan jõuda su juurde
Igatsus, pole süüdi
Igatsus, teeb head
Igatsus annab teada
Armastus meist inimesed teeb
On uus päev
Päike taas kord sinu näoga
Nagu näed, ma ei tulnud lööma käega
Lauluread heidan tuulde
Tahan jõuda su juurde
Igatsus, pole süüdi
Igatsus, teeb head
Igatsus annab teada
Armastus meist inimesed teeb
Igatsus, pole süüdi
Igatsus, teeb head
Igatsus annab teada
Armastus meist inimesed teeb
Neid päevi mitusada
On lihtsa sõnumiga
End luba armastada sa
Soovin head, kus ka iganes sa viibid
Hei, mis teed, kuhu viinud sind su tee

kolmapäev, 10. september 2008, kell 10.34
Teate, sügis hakkab ka siin vist vaikselt tulema. Täna juba väljas vähe jahedam ja lähipäeviks on isegi vihma lubanud. Aga no rattaga kooli sõites võttis ikka selja higiseks. Eile oli koolis peale neljandat tundi suur koristuspäev ja nii päeva lõpus ei tulnud mul keegi tundi. Kui koju hakkasin minema, siis koristaja poetas tasakesi, et täna on kooli oodata mingit komisjoni ja siis sellepärast oli vaja maja ümbrus korda teha.
Interneti kohta ei ole ka mul uudised muutunud. Oodatakse ainult, millal Simferopolist töömees tuleks ja asja korda teeb. Millal ta tuleb, keegi ei oska öelda. Vett aga täna hommikul kodus kraanist tuli. Rita teadis rääkida, et koht, kus trass katki, pidi ikka vett täis olema ja sellepärast seal veel kaevata ei saa ja nii siis vahest vesi kinni pannaksegi.
Aga minu koerake Mustu (panin talle ikka eestipärase nime ikka) eesti keelele ei reageeri, hüppab ikka nagu vedru kui hommikul teda kinni panema lähen. Ja kui sauna ette jõuame, siis jookseb rõõmsalt ringe ümber minu. Eile oli ta aga kellegi pihta kole kuri ja haukus tee ääres. Võimalik, et koer tegi pahandust ja siis olla teda kividega loobitud.
Aga külaelu on tore. Ühe õhtu situatsioon: kuu piilub pilvede tagant. Vaikne õhtu. Õrn tuuleiil sabistab puulehtedega. Üksikud koerad hauguvad küla peal. Tumedas ümbruses vilavad üksikud tulukesed majade akendest. Pimeduses kostub akordionihelisid ja laulu. Aeg-ajalt kõmisevad paar mehehäält ka naerda ja jutustavad sel ajal, kui pilliheli vaikib.
Aga Ukraina sõjavдel pidi kahe kuu pärast söök otsa saama – nii teatasid kõigi telekanalite õhtused uudised üks päev.

Esmaspäev 8. sept. Kell 13.31
Niih, istun siin oma klassis, päike vahib nagu mölakas aknast sisse ja tekitab mulle paraja sauna siin. Haned kisavad akna taga ja lõunane buss just sõitis Krasnodarka poole. Ma ootan viimast ehk seitsmendat tundi, et lõpuks mulle keegi ka tundi tuleks. Peaks kaheksanda klassi poistekamp tulema, eks näis.
Tunniplaanis oli ka noorematel klassidel tunde, aga millegipдrast jäi ikka klass väga tühjaks. Internetti muidugi ei ole ikka. Nüüd aga sellepärast (info direktori pojalt), et informaatika õpetaja läks ära ja siis ta lülitas ka neti välja.
Eile oli esimene kultuuritunni tegevus tares. Eriti palju lapsi veel kohale ei tulnud, sest väiksemad, kes nädala sees tahtsid hirmsasti tares olla, nььd teatasid, et nende teada ei ole tundi ja vдiksemad ei tahtnud tulla kui neid nii vähe on. Eks kirjutan neile ajad täpselt päevikusse.
Ilm on jätkuvalt soe, hommikul tuli isegi vett kraanist. Kuidas olukord päeva peale on, eks peale kooli näha ole.
Siinsed olümpial hästi võistelnud sportlased said aga lisaks rahale ka korterid omale.
Umka, Rita väike koerake, tõi eile öösel ilmale aga neli kutsikat. Sellised vahvad kirjud kribulad, kaks on pruuni ja valgega ja kaks on musta ja valgega. Ühel kutsikatest on ka saba (üldiselt selline sabata koeratõug).
„Umka ja Jimmy pojad on Jumkad,” naeris Rita.

Laupдev 6. september 2008, kell 19.39
Kurmanis kдäidud. Tulemuseks paar tundi netis istumist, kael kange sellest kehvast toolist, mitmete kallite inimestega lobisemine, hunnik maile saadetud, paras hunnik ka loetud, aga kõigele ei jõudnud vastata. Mõtlen üha tõsisemalt ka kitarri ostule nüüd. Siin kuluks selle olemasolu ja ka mängimiseoskus täitsa ära. Võiksin vabalt õhtuti tinistada siin vaikselt.
Aga njah, siin riigis küll muud üle ei jää kui paksuks minna, sest kõige paremad pirukad ja seburekid on ju ikka õlis tehtud ja vot oi kui head need on. Täna ostsin mõned pirukad ja hiljem süües mõtlesin, et oleks pidanud veel ostma. No nii head olid lausa.,
Mis siis siin riigis peale palava ilma ka on? Ühes linnas, Hersonis, oli tulekahju ja lõhkeaineladu lendas õhku. Mehed koristavad ümbruskaudsetelt põldudelt pomme ja kõiksugu sellist kraami detsembrikuuni. Seal samas linnas on aga teeme ära Ukraina moodi. Nimelt jagavad nad iga sodi täis koti eest, mis inimesed ära viivad ьhe arbuusi. Sodi rohkust linnas näitab, et üks tädike sai poole tunni jooksul kokku viis arbuusi.

Yle pika aja siis j2lle

L6puks ometi olen Inernetti saanud. Oi, aknakesi on kohe p2ris mitu lahti. V2ljas on j2lle soe, just ostin omale Kurmanis turu pealt ka yhe kleidikese. Aga suured t2nud k6igile, kes on minu siinsetele tegemistele kaasa elanud ja toeks olnud. Nii armas teist!
Ja lugejate tungival soovil siis l6puks natukene toimunust.

Kolmapдev 27. august 2008 21.32, Krimm Krasnodarka.
Alustan nььd asjadega algusest ja vхib цelda, et kui mina Krimmi jхudsin oli osa pidu juba lдbi. Nimelt lennu hilinemise pдrast algselt plaanitud sхit Beregovojesse jдi loomulikult дra. Piiril sain templi ja juba lennujaamast vдljudes oli nahk tдitsa higine sellest хhtust, mis lennukiuksel pahvakana nдkku tuli ning suure koti selga vedamine ei mхjunud ka just kьlmetava kogemusena. Meeri oli meile sinna vastu tulnud ning paraja kimaga lдbi ццpimeduse ja mхnest teeotsast mццda sхiduga keeras autot juhtinud Boris autonina rohelise aiaga maja juurde. Rita juures kiired tervitused ja kallistused ning Kristi tutvustas mulle kohe taret, kuhu ma oma kodinad maha tхstsin ja jдrgmised paar pдeva ka elasin. Voodi on seal ainult suht kitsas, et pхlved on parajalt sinikaid tдis ццsel serva vastu lццmisest. Rita juures aias sццdeti хhtul kohe kхht head paremat tдis.
Jдrgmise pдeva hommikult tares дrgates piilusin kohe valgete kardinate vahelt vдlja, et ka pдevavalguses aru saada, kuhu ma nььd ikka sattunud olen. Lehmad lдksid siis just mццda kьlatдnavat karja. Aga seda kohta, kьla ja olustikku on ikka sхnades raske kirjeldada. Tunnistan, et siin elamine ei ole ьldsegi hirmutav, rohem pelgan ees ootavat tццd.
Pьhapдeval kдisime surnuaias. Ьhe haua peal nдhtud ьlisuur ja triibuline дmblik sobis ainult fotomodelliks, muidu ei tahas kьll sellise elukaga kohtuda. Ьks pдev nдgin aga tares kapi all ka sellist suurt elukat, ьldiselt дmblikke ei karda, aga nььd vхin hakata.
Pдeval kдisime pidustusteks siia tulnud kambaga Aleksandrovkas ujumas, just enne meie sinna jхudmist teadsid seal pikemalt olnud (olid laisad ja lдksid bussiga aga me ikka olime tublid ja vantsisime pдikeselххsas oma neli kilomeetrit) oskasid eriti meeleolukalt rддkida, kuidas kari lehmi tiigi juurde oli saabunud ning vette marssinud ja kдitunud ikka tхelise lehmakarjana. Aga ei meid see roojasus ehmatanud, palav ikkagi ju. Tagasi oli kьll soov bussiga minna, aga noh, ega siin need bussid ka nii tдpselt kella jдrgi kдi. Lхpuks tuli ьhe minu tulevase хpilase vanaisa rohelise sapikaga meile vastu ja nii me sinna pisikesse masinasse lisaks juhile kuuekesi ka ronisime. Хhtul oli tare juures tore kontsert – tants, trall ja tagaajamine. Ццpimeduses lдitsime surnuaial ka kььnlad uuesti ja oi, seda vaatepilti – lisaks taevas siravatele tдhtedele vilkusid keset steppi tuule kдes kььnlaleegid. Loomulikult topsi sees хuekььnlad, sest siin on ju nii kuiv.
Esmaspдeval tegin esimese tutvuse kooliga, direktorit nдgin juba ka eelmisel pдeval. Peale kiiret kдiku kooli vхtsin ennast ka sellele toredale eestlaste kambale sappa ja vдikeste peatustega P-tдhega kohas, mille nimi mul hetkel meelde ei tule, aga seal oli spordikeskuses imetore jahutav bassein ja Krasnovardeiskis, kus tutvus vдikese ajalehega tхi eriliselt muige nдole. Neil kasvasid seal toimetuse aias viinamarjad...
Lхpuks oli aga suund ддrde Eupatooriasse („Kahju neist, kes end paljaks koorimas pole kдinud Eupatoorias” seisavad Majakovski luuleread raamatus nimega „Krimmi reisid”, mis ma enne дrasхitu maalt leidsin). Tore nii kohalike kui ka vдlismaiste turistide linnake oli kьll. Ja sealses rannaддrses restoranis sццmine oli omaette tore kogemus.
Teisipдeva hommikul tarisid kхik need eestlased oma kodinad tare juurde, sest sinna tuli buss, mis nad jдlle дra viis. Ega ei olnudki omal tunnet, et vхiks kah selle bussi peale minna, mis mul siin ikka viga. Peale hommikusццki pьhkisin lapiga Kristi ratta puhtaks (tдnud abilistele, kes ццpimeduses humoorikalt kummid tдis pumpasid ja testsхidul toeks olid), kott selga ja kooli. Sirge tee Aleksandrovkasse vдndata on ikka paras nьri kьll, vдikesed kьnkad on ainult ja nui neljaks, tuul on alati vastu. Direktor tutvusas koolielu, lхpuks mul hakkas aju streikima, sest pingutamine ja ьritamine kхigest aru saada, oli raske. Aga hakkama sain, eks kooliaasta peale selgu, mida kхike ma lubasin ja kuidas siis tundidega saab. Hiljem lдksime Kurmanisse, kust Rita ostis mikrolaineahju, mille tхstmisel poes mu pьksid raginaga purunesid, aga ega seda teistele nдha olnud хnneks. Teel tagasi pхikasime sisse ka paar kьla eemal asuvasse Tallinna-nimelisse (vene keeles on see aga ьhe n-iga) poodi, millest ostsin tхeliselt head arbuusi ja meloni jддtist, ei olnud ьldsegi selline kunstlik arbuusi maitse. Хhtul kui ьritasime aga kana uue ahjuga grillida ja jдrsku masin keeldus tццtamast ehmusime дra kьll, aga tдna ikka hakkas tццle kui ьhendada elektrisse mujalt, mitte lдbi pikenduste toas. Tдna grillisime lхpuks need kanakoivad ikkagi дra.
Tдna kimasin jдlle hommikul vara rattaga kooli juurde (endalegi ьllatuseks arvestatud poole tunni asemel jхudsin sinna vast 15 minutiga), et saaks klassi jддnud arvuti tццle ja ka siis Internetti kasutada. Aga ei miskit. Kui eelmisel pдeval tahtis arvuti parooli, mida ma otseloomulikult ei teadnud, siis tдna ei vхtnud masin ьldse pilti ette ja netijuhtmest ei tulnud ka midagi. Lubatud abiline, kes pidi aitama, jдi ka tulemata. Homme on uus katse. Aga kuna netti ei saanud, siis koristasin klassi ja vaatasin, mis asju seal ьldse olemas on. Tares tхstsin pingid kццgist дra ja pean plaane, kuidas seal asju organiseerida. Pдeva peale lхpetasin tarest Rita juurde kolimise kah, asjad said enam-vдhem lahti pakitud. Talveriiete kott oli kьll teel mдrjaks saanud, aga sellises soojuses siin kuivasid joped хues nццril kiiresti.
Mхttes olen teiega seal kodus. Nдdala eest vanaema koju sхidutamist ei oleks hьvastijдtuks kьll osanud arvata.

Kui kellelgi soovi helistada siis uus kohalik number on: +380983812952 (дrgu keegi arvakugi, et ma selle olen suutnud juba pähe õppida).
Kaarte ja kirju ootan ka:

Садовая 14
Краснодарка
Красногвардейский район
А Р Крым 97008
УКРАЙНА

Reede 29. august 18.48
No alguse asi, siis kirjutan ka vähe tihedamalt. Järjekordne katse koolis Internetti saada luhtus. Arvutiklassi lasti sisse kьll, aga netti seal ikka ei olnud. Tuleb esmaspдeva oodata. Klassi sain дra koristatud ja natuke ka juba oma kдe jдrgi seatud.
Eile kдsini Aleksandrovkas kolmes poes, otsisin uut telefonikaarti. Kohe juba kхik minu nadi keeleoskust mдrgates taipasid ja teatasid, et eks see ikka uus eesti keele хpetaja ole. Koolis oli tдna omapдrane seik. Nimelt kдisin WC-s kдsi pesemas ja just sel momendil, kui mul kдed seebiga koos, ei tulnud enam kraanist tilkagi vett. Lootuseks oli ainult teine kraan, et ehk sealt tuleb nii palju, et saaks ikka дra pesta.
Eile peale koolis kдiku jдndasin tare juures ka tьkk aega. Koristasin natukene, lisaks jaurasin peldiku kallal. Poti vahed, mis eriti naistel vхisid peldikus kдimise ebameeldivaks teha, lхin lauaga kinni ja lasin makrofleksi (kohalik nimi on otseloomulikult midagi muud, aga sama vaht kхik) tдis. Ka lauapilpa kьljes kхlkunud uksehinge sдttisin natuke paremini paika, alguses jдi kiibakas, aga peale ponnistusi sain ikka ukse kдima. Hiireauke panin ka tares kinni makroflexiga, sest kui seal ьhel ццl magasin, siis krхbinaga pani ьks tegelane ьle pхranda. Tahtsin ka raamatukogu kuidagi paremasse seisu saada, aga veel ei ole suutnud mхelda head sьsteemi, kuidas neist kummalistest riiulijuppides pьsti pьsiva riiuli kokku saaks ehitada.

Laupдev, 30. august 2008, kell 17.46.
Et siis Krasondarka argipдevast natukene. Pдeval siin istusin oma toas ja lugesin natukene kui jдrsku kuskilt kostus sireeni, signaalitamist ja karjumist. Panin muusika kinni ja peagi oli teisel pool sirelipххsast nдha rohelist mosset, millel kдru jдrel ja sedasi mььdi siis kurke. Elu kдib siin peamiselt hommikuses rьtmis, sest varakult on ju vaja lehma lьpsta ja hommikul lдheb vara valgeks, хhtul aga see-eest varakult pimedaks. Kell seitse hommikul ajab kьlarahvas oma lehmad karjase juurde ja nii nad karja lдhevadki. Lхunaks tulevad jдlle koju, sest siis ka lьpsiaeg. Hommikul annab kьlarahvas ka kollasesse piimaautosse oma piima. Lдhevad lihtsalt oma lдnikutega tee ддrde ning seal autojuht valab piima tьnni. Vahes ainult see auto hilineb – tund ja paar. Sel ajal kui lehmad lхunaks kodus, on ka vдike lхunane paus. Tдna jдlle tuli ka mul uni peale. Хhtul peale lьpsmist aga ongi vдljas pime ja siis on ainult tubased asjad ning varakult ka дra magama.
Kьlakene on selline pikkade tдnavatega, majad on sхiduteest tьkk maad eemal. Vдrvilised aiad, peamiselt valged majad ja sinised aknaraamid. Ьle kuu aja sadas tдna vihma. Muidu on maa tдiesti kuiv ja дra kuivanud. Kahtlased okkalised viljad jддvad ainult jalgade kьlge, kui pхllul kдia. Kodutuvid huikavad akna taga nagu ццkullid. Pardid, kuked ja kanad hakkavad ka hommikul vara kisama. Ццsel aga kхlab ьle kьla koerte haukumine, teevad oma telefoni.
Kьla ьmbritseb tьhjus – stepp. Vahest kisub vдga tuuliseks.

Esmaspдev, 1. september 2008
Internetti ei ole ja ei tule ka. Aga tдna siis oli esimene koolipдev. Hommikul vara trьgisid kхik, kes vдhegi suutsid end pisikese bussi peale. Tьdrukutel seelikud oi-oi kui lьhikesed. Lхpuklassi tьdrukutel aga olid ьldse seljas pisikesed kostььmikesed valgete pхlledega ja patsides valged tutid. Kingad aga vхimalikult kхrge kontsaga. Ajasin ka ikka tдhtsa pдeva puhul omale seeliku selga – kontsaga kingi siiski siia kaasa ei vedanud. Rita aitas mul juba paar pдeva tagasi kхne valmis teha ja хigel momendil kandsin selle soravalt ka ette. Direktor suras kohe pihku puhmaka krabisevasse paberisse mдssitud lilledega, viimase klassi noormees tхi aga kena punase nelgi mulle. See aktus oli kьll ikka paras tseremoonia, mitu hьmni ja lippu, kьll esimese klassi хpetajata ja хpilaste testimine ja mida kхike veel.
Internetti ei ole, sest kooli katusel arvatavasti mingi juhe antenni ja ьhenduse vahel katki. Millal korda saab, kes seda kьll teab ja no tдnasel prasniku pдeval ei hakanud keegi seda korrastama ka. Kьlanхukogus pidi olema nett, aga seal ei tahetud meid eriti vastu vхtta ja arvuti olla ka katki. Lхpuks korraldas direktor sхidu rajooni keskusesse. Seal siis ajalehetoimetuses saime netti korraks. Kasutasin ka juhust, et omale vajalikke asju osta. Nagu selgus, siis koolitццks vajalik printeripaber tuli mul endal muretseda. Vajalikku laualampi pole ma veel ikka kuskilt leidnud. No lihtsalt ei ole poodides ja kui ьhes kohas leidsin sobiva, siis selgus, et peale paksu tolmukihi pikast seismisest oli lamp ka katki lдinud ja tuld ei nдita. Ostsin aga ka uue pudeli makroflexi, et tares hiireaukudega vхitlemist saaks jдtkata.
Nagu Interneti kasutamisest vхib kujuneda lхputu saaga, siis peldikute teema on ka siin ikka omaette. Nдdal enne kooli algust kui kдisin klassi koristamas, siis need toredad auk-maas tььpi WC-d pakkusid veelgi elamust koolis. Olid teised nii ьle klooritatud, et lisaks raskustele hingamisega vхis puhas kloor riietele sattumisel ka vдrvi maha vхtta. Paberi olemasolust WC-s aga ei tasu mitte unistadagi. Ka veega ei ole siin viimasel ajal eriti hдsti lдinud. Peagi on suuremaks ьllatuseks hommikul kццki jalutades see, kui on vesi, mitte, et vett ikka veel kraanist ei tule. Kui pдeval hetkekski on, siis kasutan juhust ja kasin end siin kьlma veega. Tudisen, aga vдhemalt saab puhtaks. Ьks pдev lдks lisaks veele ka gaas дra, ainult elekter veel oli. Nii siis varumegi vett loomadele aias ja enda tarbeks pudelitesse.

reede, 5. september 2008
Esimene nдdal hakkabki vaikselt lдbi saama. Just lхpetasin jдrgmiseks nдdalaks vajalike materjalide paljundamise. Tunniplaan veel pдris paika ei ole saanud, aga esimesed tunnid on ikka nььd дra olnud. Mхne tunniga on aga olnud kьll see, et lдhen kenasti kohale, kхik valmis, aga vot tunnist osavхtjaid ei ole.
Homme plaan Kurmanisse minna, sest nett ikka koolis ei tццta. No ja veega on meil jдtkuvalt sama seis, et pдevas vahest tilgub seda kraanist. Tдna aga oli jдrjekordselt meeldivalt soe (vхib lugeda palav) ilm, peesitasin ka siis natukene raamatuga katusel peale kooli.
Pьhapдeval siis ootab ees ka esimene kultuuritund tares. Pisemad on muidugi avaldanud soovi iga pдev tares midagi teha. Eks veel vaatame, kuidas asjad jooksma hakkavad. Vist hakkab nььd vaikselt argipдevaseks see elu siin kiskuma.