Tegelikult olen tagasi olnud juba 2. septembrist saadik, a pole mahti kirbada olnud. Reis tagasi oli omapärane. Hommikul Örebros bussi peale minnes tuli mingi kohalik vana ligi ja tahtis hirmsasti mulle oma aadressi anda, sain temast ikka lõpuks lahti. Laeva peal oli mingi tüüp Kanadast, kes oli väga (rõvedalt) otsekohene ja pealetükkiv. Ma muidugi ilkusin nati aega ta kallal ja siis ta lahkus lõpuks.
Eile käisime rattamaratonil. Ei olnudki kõige tapvam nagu ma kartsin. A lõpus enam väga ei jõudnud sõita, sest naermine segas seda (peagi vast SVAMMis on sellest vähe ülevaatlikum jutukene).
