Istun bussis ja olen teel tagasi reaalsusesse ning ei saa kohe kirjutamata jätta sellest, kuidas pisikesed asjad suudavad elu teatud määral veidraks ja kummaliseks teha. Nimelt käib mul viimased nädal aega (või on see ka nüüd olnud juba rohkem) pinda üks neti lehekülg. Omal ajal (aegu tagasi vähemalt kaks aastat) teenusena tellitud omale meeldetuletus sms-i näol. Tore, asi töötas, siis kui vaja tuli mulle sms ja kõik korras nagu Norras. Läks aeg mööda ja enam selliste asja ei olnud vaja ning võtsin selle maha. Jälle elu ilus. Kuid nüüd täiesti ootamatult ja ette hoiatamata hakkas see asi uuesti tööle. Ok, kustutasin oma kasutaja konto tollelt lehelt maha ja arvasin, et asi vask. A vot ei olnud, ikka tuleb mulle see meeldetuletus, kuigi seda ei ole üldse vaja.
Teine selline tüütu asi on mingi infokiri, mille tellisin ka omale mõned aastad tagasi. No oli alguses täitsa kasulik asi aga üritasin nüüd sellest jamast lahti saada. Vaja ainult kiri saata ja asi peakski kadunud olema. Aga võta näpust. Kõpsti tuli mulle sellise asja peale vastus, et mu kiri ei lähe läbi, sest mingi filter peab seda spämmiks. No vahva.
Mõned hetked tagasi otsustas minu bussiiste mulle trikki teha. Vinge tore uus buss eksju, särki-värki siin ikka rohkem kui rubla eest, et inimestel tore reisida oleks. No ja siis ka istmetel sada mugavust küljes. Istun vaikselt ja hoplaa, kihutab mu iste järsku vahekäigu poole. Nüüd tuleb meelde see väikeste laste ütlemine kui neil silmad peas suured nagu kutsikal ja nad nii nummi näoga suudavad öelda, et mina ei teinud ju midagi. Mul sama seis. Ka ripub mul silme ees mingi jope, sealt ülemisest hoiuasjast libises alla. Isegi palav ja tiba umbne siin, seda asja mulle küll selga ei ole vaja saada.
Tunnen siis pisiasjadest rõõmu nagu klassikud tavatsevad öelda:P Pisiasjade lõpetuseks peab mainima, et kui ma selle teksti valmis sain kirjutatud, siis tõrkus Interneti ühendus töötamast.
