Et siis nyyd kenasti tagasi Rootsis ja väike ylevääde minu reisist.
23. Jaanuar kell 6.05.
Stockholm Arlanda. Oleme igasugused check-in-id ja turvakontrollid läbinud ja nüüd on ainult lennuki peale minek jäänud tunni aja pärast. Eile 6htul p6rutasime Örebros rongi peale, loomulikult hiniles see jälle, aga 6nneks oli seekord meil aega hommikuni. Arlandas otsisime pehme pingi magamiseks, hävitasime kaasa ostetud v6ileivad ja üritasime uinuda. See osutus oodatust raskemaks, sest külm hakkas, mingi tüüp kooserdas seal kogu aeg ringi ja tegi äärmiselt veidraid hääli. Nüüd muidugi on sama tüüp väravas ootamas, loodan, et ta minu k6rval ei istu. Silmad on unetust ööst punased nagu jänesel, ei tea kas sedasi egiptimaale lastaksegi.
24. Jaanuar kell 18.40
Nüüd siis l6puks ikkagi Egiptuses. 5 tundi lennureisi möödus magades, lugedes ja muusikat kuulates. Söök oli neil piprane, sinepine ja muidu jube. Enne maandumist selgus, et tüübid, kes meie k6rval istusid on samuti teel Dahabi ning peale selle on nad veel ka Örbrost. Leppisime kokku, et nemad saavad sama taksoga Dahabi ja meie saame hiljem nende autoga Örebrosse. Lennujaamas siis kemplesime viisa päras, sest meile ei tahetud niisama anda kuna me pole skandinaavlased. Ostsime siis selle – kaks marki p6him6tteliselt. Peale 3 kordset passikontrolli tulip agas üles leida. Maja kohvril oli lukk puruks t6mmatud. Taksist oli meid kenasti ootamas nagu Emil (rootslane, kes elab Dahabis) oli lubanud meile. Lennukis kohatud rootslased mahutasime ka peale ja p6rutasime Dahabi – tund s6itu läbi k6rbe. Tusserdasime niisama päev otsa ringi, ostsin omale saunalina, mis kahjuks kehale jätab pudsusid kui sellega kuivatada ja lisaks on see tumesinine kahjuks.
Täna peale meeldivat hommikusööki rannas läksime Blue Hole’i (100 meetri sügavune auk korallidega). Esimest korda proovisin snorgeldamist (vai kuidas iganes seda eesti keeles nimetatakse). Kahjuks mul väike paanika pea vee alla panemisega, aga lahe oli ikkagi.
25. Jaanuar 19.05
Täna käisime Laguuna’s – ilus liivarand natuke eemal meie ööbimiskohast. Täna tuli snorgeldamine juba päris kenasti välja, vaatasin kalu ja väheke koralle. Eilsest Blue Hole’st on mul aga p6lved sinised – ise ka ei tea, kus täpselt need puruks t6mbasin. Tagasi tulles saime ühe ”elegantse” takso – kastikas, mille armatuur oli kenasti lilla karvase riidega kaetud. Beduiinist juht kihutas kah nii kuidas suutis. Ja nagu hoiatati, et Egiptuses v6ib k6ht korrast ära minna, nii minuga juba ka juhtus. 6nneks ei tundu asi veel väga hull olevat. Ahjaa, eile 6htul kohtasin kohalikus baaris piljardi v6istluse ajal eestlasi. Kahjuks tütarlaps minu peda helkurit koti küljes nähes kukkus kohe kritiseerima ja ikka TÜ ainuolemust seletama. Ei vaevunud rohkem sellist üleolekut kuulama, ütlesin viisakalt nägemist ja lahkusin.
6htusöögile minnes aga unustasime prügi takso kasti. Ups.
31. Jaanuar 18.30
Et siis Örebros tagasi. Et mis veel p6nevat tegin seal Egitpuses. Nägu p6les mul ära nii, et üks 6htu olin nagu vähk punane. Ühel 6htul käisime kohalikega lähedal asuva mäekese otsas l6ket tegemas ja selle peal küpsetatud kartult ja kala söömas. Sinna tulid veel ka kohalikud beduiinid, kes meie t6bist s6pra nähes pakkusid talle ainet, mis v6iks terveks teha – oopiumit. S6ber keeldus siiski sellest. Nuja sedasi see nädal läkski, iga päev sai ranna restorane külastatud ja seal tuli jageleda kohalike kassidega, keda oli loomulikult parvede kaupa. Eriti vahvad olid r6ngassabaga kassid, selline pisike saba nagu seal.
Stockholm Arlanda. Oleme igasugused check-in-id ja turvakontrollid läbinud ja nüüd on ainult lennuki peale minek jäänud tunni aja pärast. Eile 6htul p6rutasime Örebros rongi peale, loomulikult hiniles see jälle, aga 6nneks oli seekord meil aega hommikuni. Arlandas otsisime pehme pingi magamiseks, hävitasime kaasa ostetud v6ileivad ja üritasime uinuda. See osutus oodatust raskemaks, sest külm hakkas, mingi tüüp kooserdas seal kogu aeg ringi ja tegi äärmiselt veidraid hääli. Nüüd muidugi on sama tüüp väravas ootamas, loodan, et ta minu k6rval ei istu. Silmad on unetust ööst punased nagu jänesel, ei tea kas sedasi egiptimaale lastaksegi.
24. Jaanuar kell 18.40
Nüüd siis l6puks ikkagi Egiptuses. 5 tundi lennureisi möödus magades, lugedes ja muusikat kuulates. Söök oli neil piprane, sinepine ja muidu jube. Enne maandumist selgus, et tüübid, kes meie k6rval istusid on samuti teel Dahabi ning peale selle on nad veel ka Örbrost. Leppisime kokku, et nemad saavad sama taksoga Dahabi ja meie saame hiljem nende autoga Örebrosse. Lennujaamas siis kemplesime viisa päras, sest meile ei tahetud niisama anda kuna me pole skandinaavlased. Ostsime siis selle – kaks marki p6him6tteliselt. Peale 3 kordset passikontrolli tulip agas üles leida. Maja kohvril oli lukk puruks t6mmatud. Taksist oli meid kenasti ootamas nagu Emil (rootslane, kes elab Dahabis) oli lubanud meile. Lennukis kohatud rootslased mahutasime ka peale ja p6rutasime Dahabi – tund s6itu läbi k6rbe. Tusserdasime niisama päev otsa ringi, ostsin omale saunalina, mis kahjuks kehale jätab pudsusid kui sellega kuivatada ja lisaks on see tumesinine kahjuks.
Täna peale meeldivat hommikusööki rannas läksime Blue Hole’i (100 meetri sügavune auk korallidega). Esimest korda proovisin snorgeldamist (vai kuidas iganes seda eesti keeles nimetatakse). Kahjuks mul väike paanika pea vee alla panemisega, aga lahe oli ikkagi.
25. Jaanuar 19.05
Täna käisime Laguuna’s – ilus liivarand natuke eemal meie ööbimiskohast. Täna tuli snorgeldamine juba päris kenasti välja, vaatasin kalu ja väheke koralle. Eilsest Blue Hole’st on mul aga p6lved sinised – ise ka ei tea, kus täpselt need puruks t6mbasin. Tagasi tulles saime ühe ”elegantse” takso – kastikas, mille armatuur oli kenasti lilla karvase riidega kaetud. Beduiinist juht kihutas kah nii kuidas suutis. Ja nagu hoiatati, et Egiptuses v6ib k6ht korrast ära minna, nii minuga juba ka juhtus. 6nneks ei tundu asi veel väga hull olevat. Ahjaa, eile 6htul kohtasin kohalikus baaris piljardi v6istluse ajal eestlasi. Kahjuks tütarlaps minu peda helkurit koti küljes nähes kukkus kohe kritiseerima ja ikka TÜ ainuolemust seletama. Ei vaevunud rohkem sellist üleolekut kuulama, ütlesin viisakalt nägemist ja lahkusin.
6htusöögile minnes aga unustasime prügi takso kasti. Ups.
31. Jaanuar 18.30
Et siis Örebros tagasi. Et mis veel p6nevat tegin seal Egitpuses. Nägu p6les mul ära nii, et üks 6htu olin nagu vähk punane. Ühel 6htul käisime kohalikega lähedal asuva mäekese otsas l6ket tegemas ja selle peal küpsetatud kartult ja kala söömas. Sinna tulid veel ka kohalikud beduiinid, kes meie t6bist s6pra nähes pakkusid talle ainet, mis v6iks terveks teha – oopiumit. S6ber keeldus siiski sellest. Nuja sedasi see nädal läkski, iga päev sai ranna restorane külastatud ja seal tuli jageleda kohalike kassidega, keda oli loomulikult parvede kaupa. Eriti vahvad olid r6ngassabaga kassid, selline pisike saba nagu seal.
