castles in the sky

do you ever see in your dreams castles in the sky? kuulsin seda kuskilt laulust vist. jäi teine pähe kummitama. õhulosse ju võib ehitada, aga mingi hetk need võivad ka kokku kukkuda... aga unistamast ei tasu kunagi loobuda.

kõnnin mööda tänavat. lund sajab, hämar on juba, jalad takerduvad maapinda katvas lumesopases aines. räägin telefoniga ning ei jälgi ka eriti, kuhu täpselt jalad mu viivad. olles telefoni tagasi kotti pannud, märkan, et olen täiesti tundmatus kohas. väga valesti siiski ei läinud, järgmisest tänavast sain jälle õige suuna kätte. naljakas oli ennast avastada täiesti tundmatus kohas, kuigi hetk tagasi veel teadsin oma õiget teed. samas oli selles tundmatus kohas midagi uut ja huvitavat.

ulmeline talveilm

jälle on need üleval laenatud sõnad aga need suurepäraselt iseloomustavad õues toimuvat. täna oli jälle supluse hommik. kuuest üles ja bussi peale ehk siis tuli lumes sumbata. ui kui hea oli vees pladistada. aga siiski mu suurim hirm on seotud üle pea vee all olemisega. tagasi linna tulime nõmmelt üle tunni. seda sellepärast, et kehvad ilmastikuolud. mingi hetk ma tundsin bussis, et hakkan juba ära vajuma, see sõit ikka kiskus liiga pikaks.

aga aknast on ilus vaadata langevaid lumehelbeid ja linn ei ole enam nii hall. pühapäeval linnas ringi liikudes vaatasin küll, et jube hall maailm. täna on see aga valgeks muutunud. ja mul on aknast välja vaadates veel karlssoni tunne, sest ma näen rohkem katuseid. või siis saab öelda, et kõnnime katuseid mööda...

tahan hellust ja hoolitsust

njah, see on hetkeline mõte. aga tore on kui keegi hoolib sinust ja seda armsalt avaldab. eile öeldi väga armas ja omapärane lause mulle. hea tunne oli, aga kahjuks see ei kesta. oi, mingiks kahtlaseks halaks läheb asi.

täna on ostuvaba päev, seni pole ma veel midagi ostnud, aga no ei või veel teada, mis õhtul saab. peaks üritama poodidest eemale hoida. kahtlane muidugi, et see õnnestub.

kurja, ma vihkan pesuvahendeid. enne mõtlesin, et olen tubli ja pesen siis vanni ilusti puhtaks. panin mingit vahendit ka, aga see kloor kargas ninna ja terve vannituba oli selle lõhna täis. pärast seda oli kahtlane olla ka. vist pingutasin natuke üle, aga vann on vähemalt puhas.

täna on jälle see päev, kui mul on kahju, et mul ei ole telekat. täna ja homme on päris head filmid, mida isegi tahaks uuesti vaadata. aga eks tuleb siis teisi vahendeid rakendada.

pladistades vihmasajus

njah, osta veel sooje talveriideid. nagu naksti täna sadas vihma. kummikuid oleks hoopis vaja olnud.

täna sattusin üle pika aja tipptunnil poodi. omaette tore aga samas ka jama. esiteks oli see, et mitte ühte käru ei olnud. no pole hullu, rabasin ühe korvi kaenlasse. ja siis see hakkas pihta. nimelt degusteerimised. esiteks oli pirni ja mingi kahtlase frukti hurmaa pakkumine. no kõlbas süüa küll, selline magus tomati kanti asi oli. mõned riiulivahed edasi olid koogid. kahte sorti ja päris söödavad. üks küll oli mitte eriti hästi koospüsiv. ja mina vana pudikäpp ajasingi selle sinna ümber. paras läbu. kolm sammu edasi olid järgmise firma koogid ja seal ma sõin ka selle aasta jõulu (jube vara küll on seda sõna kasutada) esimese pipargoogi. kui aus olla, siis ei maitsenud. mõni riiulivahe edasi tuli tütarlaps kandiku peal komme pakkuma. magusad ja üks sort oli alkoholiga. natuke maad edasi pakuti mingit kastet, millel oli kahtlane kõrvalmaitse. midagi meenutas, aga ma ei ole kindel mida täpselt. kaks sammu edasi oli jälle see sama kommilaud.

lõpuks ikka õnnestus sealt välja ka pääseda. aga loomulikult ma suutsin degusteerijatele igasugu veidraid küsimusi esitada. kiuslik ma küll ei ole, aga uudishimulik küll:P

talvevarustusest

valmistun viimasel ajal külma talve saabumiseks. nimelt muretsesin omale sooje riideid ja jalanõusid. eile ostsin omale elus esimest korda jope. see ei tähenda, et ma olen varem ilma riieteta ringi lipanud. lihtsalt mul on olnud mingid teises variandis saadud üleriided...

ma vihkan hommikuid. ja seda sellepärast, et jube raske on üles saada ning tahtejõudu mul ka eriti ei ole. see tähendab seda, et kui mul väga vaja ikka tõusta ei ole, siis ma loobun ja tudin täiega edasi. telefoni äratuskell on ka kahtlane, enda arvates vajutan selle nupu peale, mis peaks kuue minuti pärast uuesti panema äratuse, aga samas hiljem avastan, et olen hoopis stopi nupule pannud ja asi on täitsa vait. ma usun, et tegelikult on sel äratusel mingi vandenõu minu vastu:P

ei tea kas on võimalik sooritada kontrolltöö, kui mitte midagi ei oska, aga samas kümnest küsimusest üheksa on vastatud? kahtlane, aga lootus kaob viimasena.

üks hetk päevast jäi puudu...

...võib-olla esimene hommikutund... nu ma olen ikka ebaoriginaalne, et laenan siin võõraid sõnu aga no mõte on sama. tegelikult täna on igati väärtuslik päev olnud. hommikul kell kuus sai hopsti püsti karatud, kott asjadega selga ja väike hommikune suplus tehtud. supluse ajaks muidugi võtsin koti ära ja asjad ka. päev on tänu sellisele varajasele tõusmisel ülipikk tundunud.

nädalavahetusel sai lõunapool käidud. tagasisõidul oli tore loodust vaadata. puud olid härmas ja punakas päike taevapiiril. mõlgutasin omi mõtteid, kuid mingi hetk tuli uni peale. uni ei tule ehk siis peale kui just ise roolis olen või mõni põnev vestlus on poolel. teistel juhtudel on raudne laks, et ma jään pikemal sõidul tukkuma.

neljapäeval tegime järjekordse ööklubi külastuse. ööelu on ka päris põnev. mingi hetk vajusid klubisse palju kuulsust saanud briti meesturistid. siit võib omi järeldusi teha. öösel kodu poole kosserdades oli vaja veel ka burgerit saada. keset ööd vaja ikka rämpstoitu süüa? aga hea oli tol hetkel.

sõber saatis msn-i uue beta versiooni, millel on mingid eriliselt nõmedad lisajubinad kaasas, et saaks vestluspartnereid närvi ajada. milleks sellist asja veel on vaja? isegi on igapäevaelu piisavalt närviline, siis saab msni vestluste peale ka ennast vihastada. aga no ehk valulävi siis sellega kasvab. mis ei tapa, teeb tugevaks, või siis vigaseks.

nalja natuke

ÕNNELIKU SUHTE SALADUS:

1. On tähtis leida mees, kes osaleb kodutöödel, vahetevahel teeb süüa ja käib tööl.

2. On tähtis leida mees, kes suudab sind panna naeratama.

3. On tähtis leida mees, kelle peale võib loota ja kes ei valeta.

4. On tähtis leida mees, kes on hea voodis.

5. On tähtis, et need neli meest ei tunneks teineteist.

aga see ei ole nüüd tõsiselt võtmiseks. lihtsalt see on näide tänapäeva folkloorist.

ja saingi oma lume...

täna hommikul see siis juhtuski. kui ma olin lõpuks suutnud üles ärgata, mis ikka nõudis väga suurt pingutust, ja pilgu aknast välja heitsin, siis nägin, et midagi kahtlast lendles õhtus. ja oligi - lumi, mis lumi. kuigi mõned nimetavad seda ka lörtsiks. kooli poole vantsides muidugi olid kõik suud ja silmad seda asja täis ning väga ettevaatlik pidin olema, et kellelegi otsa ei jookseks, sest pilk oli ainult enda varvastele suunatud.

audikas aknast välja vaadates (sest jube uni oli muidu silmis) mõtlesin selle üle, et see valge pudi tuleb ju enam-vähem tühjusest. aga no see minu isiklik traagika ja mõttekäik.

ühikasse tagasi kosserdades avastasin, et oleks vist õige aeg talvisemate jalanõudega kui potased käima hakata. seda just libeduse tõttu. päris mitu korda hakkas tasakaal ära minema.

eile õhtul hakkasin ajendatuna ühest loetud raamatust mõtlema selle üle, mis tunne ikkagi on kui ära surrakse. see ei tähenda, et mul suitsiidimõtted peas on, aga lihtsalt. hetkel ju tajun enda olemasolu ja ka magades, kui und näen, on mingi taju. aga edasi? mis peale surma on? keegi ei tea ju seda...

täna on rahvusvaheline tudengite päev ja linna peal on kõik muuseumid tasuta. jube tore, et ma siis selle alles õhtu poole teada sain.

tahaks lund

tegelt ka. ilm oleks siis küll külmem, aga vähemalt tänaval ei pritsiks iga kolmas auto porilombist läbi sõites jalakäiat ehk mind märjaks. eila nimelt läksin poodi, vihma ka sadas ja no suured lombid olid sõiduteel. vett lendas laias kaares... minu tavalisele poeteele olid veel tekkinud mingid prügikastid ette. paras vahe on nende ja mingi tõkkepuu vahel, et ikka saan neist mööda hiilida. kuid üllatusena tuli mulle selline nende ilmumine sinna.

...on silmad rasked, hommik saabus üle öö...

dagö - "vaadake vaid paremat poolt", sealt on need sõnad pärit. sobivad lihtsalt siia ja on päevakajalised.

et siis täna on ametlikult isadepäev. no palju õnne neile, kuigi minu jaoks on see isa asi ikka keeruline teema, aga samas jube oluline ka.

päike on jälle taevasse hiilinud. õigemini see on seal kogu aeg olnud, aga lihtsalt pilved on seda varjanud. kena on...

kuid vaadake vaid paremat poolt!!

...Elu...

Elu on võimalus. kasuta seda.
Elu on kaunis, imetle seda.
Elu on õnn, maitse seda.
Elu on unenägu, tee see teoks.
Elu on väljakutse, võta see vastu.
Elu on kohustus, täida see.
Elu on mäng, osale selles.
Elu on kallihinnaline, hoolitse selle eest.
Elu on rikkus, hoia seda.
Elu on armastus, naudi seda.
Elu on mõistatus, uuri seda.
Elu on tõotus, lase sellel täituda.
Elu on kurbus, ületa see.
Elu on muusika, mängi seda.
Elu on võitlus, võta see vastu.
Elu on tragöödia, astu üles selle vastu.
Elu on seiklus, julge sellega rinda pista.
Elu on vedamine, kasuta seda.
Elu on liiga kallis, ära hävita seda.
Elu on elu, võitle selle eest.

/Ema Teresa/

Crying in the rain...

see on a-ha laul, vihma sajab küll, aga see ei tähenda seda, et ma nutan. lihtsalt kuulan rahulikke laule. mingi tõbi vist hakkab kallale hiilima. ime ka. täna öösel tegin poole neljani üht kodutööd. mis teha, kui nii kohusetundlik olen. no ja hommikul oli vaja see paberversiooni saada ja siis tormasin läbi vihma. pükste lugu ma seletasin, kuidas nad nirrakad seda vett imevad no ja täna sadas ka veel ja siis olid püksid isegi ülevalt poolt põlve märjad. jope ja rätt samuti. juustest tilkus vett. no ja esimene asi kui sain nina peamajja pista oli see, et mingi onu viskas mulle mikri nina alla, teine kaamera näkku ja kohe hakati mingeid küsimusi esitama. edev nagu ma olen, loomulikult üritasin seal midagi vastata. aga üldjuhul mulle keegi eriti ei helista no ja siis nüüd nagu kiuste, pidi K helistama. intervjuu minuga saigi sedasi siis läbi. edasi läksin istusin oma märgade pükstega loengus. hiljem tegin kohe suure tassi piparmündi teed.

tuul ka puhub siin akna vahelt. kardinad lausa lehvivad.

Sinise lille otsinguil...

see on sümbol romantismist. kes teab, mis see tähendab, saab aru ka.

ui kui hea on suur tassi täis piparmüntsi teed, seest võtab kohe soojaks ja kurgus tekitab mõnusa hõõgamise, lõõrid ikka valla kohe. ja minu suure tassi jagu...

täna sai teatris käidud. tõsiselt omapärane kogemus oli. jalutasin vihmas. püksid olid muidugi nagu ikka pea põlveni märjad. no ma ei saa aru, kuidas saab nii olla. mis see vesi ise ronib sealt siis sedasi üles, kui natukene püksisäärest mööda maad lohiseb. kui porilombis kohe seista, kas siis vesi hiilib sedasi mööda pükse täitsa üles? jube kahtlane asi.

koolis tuli ka paber kallale. nauhti ja sõrm puruks, väga väike lõige aga jube vastik tunne oli. eksju tore. paber tundub nii ohutu ja kasulik asi olevat, valge ja süütukene. aga kui ikka saad vale nurga alt selle paberi enda ligi, siis lõikab täiega. nii on ka inimestega. vale lähenemine ja sealt võib ikka selline laks tulla, et elus poleks arvanud. aga no tegelt selleni ma ei tahtnud mitte välja jõuda.

mingi ignoorimine on viimasel ajal minu vastu tulnud. inimestega kontakti ei saa, lubatud kirju mulle ei saadeta.

aga noh, vähemalt on mul piparmündi tee... seni pole veel midagi kurja teinud, kui ma just ise omale seda kuuma teed sülle ei aja...

Mida targemad oleme, seda enam mõistame oma teadmiste suhtelist ulatust.

seda asja ütles üks tark mees ja tal on õigus ka... eriti näitasid seda tänased sündmused...
goo goo dolls`i iris on ikka väga hea laul, ma vist võikski seda kuulama jääda... norra ja aknaklaasil rabistav vihm tulevad sellega meelde. ja sõnad on ka ikka tosi head... tasub kuulata vahel ka laulude sõnu, millegi pärast seda alati ei tehta. muusika on kuidagi esilekerkivam.

oh, eile käisid mardisandid. korralikult kostüümides ja viskasid tangu põrandale. kuigi see oli liiast. kindlasti enne suve ka võib veel mõne terakese kuskilt põrandapraost leida.

öine linn peenikeses vihmasajus on midagi sellist, mis suudab minus mingi hea tunde tekitada. raadiost tuleb just slovakkiat meenutav laul, final countdown. küll ikka igasuguste asjadega on assotsiatsioone. täielik müsteerium. maitsed, lõhnad, värvid, laulud ja veel sada muud asja... nagu ajad on ikka täiesti segi, elad küll olevikus, aga minevik ja tulevik ei jää ka kunagi kõrvale...

stop the world it is spinning too fast

tänase päeva märksõnad on: segadused, kohvi, üllatused...
tahaks hetkeks maailma seisma panna, aga nii, et ma ise saaks edasi liikuda.
üllatustest nii palju, et ikka vahel võib mul õnne ka olla. mingi töö lihtsalt tänu joppamisele sain ära tehtud. täna sain tulemused teada.
prussakatõrje on kahtlane institutsioon. tekitab lausa paranoiasid...

ise ka ei tea, mis teen

et siis mu esimene sissekanne ja lihtsalt katsetuse mõttes...