Yle pika aja siis j2lle

L6puks ometi olen Inernetti saanud. Oi, aknakesi on kohe p2ris mitu lahti. V2ljas on j2lle soe, just ostin omale Kurmanis turu pealt ka yhe kleidikese. Aga suured t2nud k6igile, kes on minu siinsetele tegemistele kaasa elanud ja toeks olnud. Nii armas teist!
Ja lugejate tungival soovil siis l6puks natukene toimunust.

Kolmapдev 27. august 2008 21.32, Krimm Krasnodarka.
Alustan nььd asjadega algusest ja vхib цelda, et kui mina Krimmi jхudsin oli osa pidu juba lдbi. Nimelt lennu hilinemise pдrast algselt plaanitud sхit Beregovojesse jдi loomulikult дra. Piiril sain templi ja juba lennujaamast vдljudes oli nahk tдitsa higine sellest хhtust, mis lennukiuksel pahvakana nдkku tuli ning suure koti selga vedamine ei mхjunud ka just kьlmetava kogemusena. Meeri oli meile sinna vastu tulnud ning paraja kimaga lдbi ццpimeduse ja mхnest teeotsast mццda sхiduga keeras autot juhtinud Boris autonina rohelise aiaga maja juurde. Rita juures kiired tervitused ja kallistused ning Kristi tutvustas mulle kohe taret, kuhu ma oma kodinad maha tхstsin ja jдrgmised paar pдeva ka elasin. Voodi on seal ainult suht kitsas, et pхlved on parajalt sinikaid tдis ццsel serva vastu lццmisest. Rita juures aias sццdeti хhtul kohe kхht head paremat tдis.
Jдrgmise pдeva hommikult tares дrgates piilusin kohe valgete kardinate vahelt vдlja, et ka pдevavalguses aru saada, kuhu ma nььd ikka sattunud olen. Lehmad lдksid siis just mццda kьlatдnavat karja. Aga seda kohta, kьla ja olustikku on ikka sхnades raske kirjeldada. Tunnistan, et siin elamine ei ole ьldsegi hirmutav, rohem pelgan ees ootavat tццd.
Pьhapдeval kдisime surnuaias. Ьhe haua peal nдhtud ьlisuur ja triibuline дmblik sobis ainult fotomodelliks, muidu ei tahas kьll sellise elukaga kohtuda. Ьks pдev nдgin aga tares kapi all ka sellist suurt elukat, ьldiselt дmblikke ei karda, aga nььd vхin hakata.
Pдeval kдisime pidustusteks siia tulnud kambaga Aleksandrovkas ujumas, just enne meie sinna jхudmist teadsid seal pikemalt olnud (olid laisad ja lдksid bussiga aga me ikka olime tublid ja vantsisime pдikeselххsas oma neli kilomeetrit) oskasid eriti meeleolukalt rддkida, kuidas kari lehmi tiigi juurde oli saabunud ning vette marssinud ja kдitunud ikka tхelise lehmakarjana. Aga ei meid see roojasus ehmatanud, palav ikkagi ju. Tagasi oli kьll soov bussiga minna, aga noh, ega siin need bussid ka nii tдpselt kella jдrgi kдi. Lхpuks tuli ьhe minu tulevase хpilase vanaisa rohelise sapikaga meile vastu ja nii me sinna pisikesse masinasse lisaks juhile kuuekesi ka ronisime. Хhtul oli tare juures tore kontsert – tants, trall ja tagaajamine. Ццpimeduses lдitsime surnuaial ka kььnlad uuesti ja oi, seda vaatepilti – lisaks taevas siravatele tдhtedele vilkusid keset steppi tuule kдes kььnlaleegid. Loomulikult topsi sees хuekььnlad, sest siin on ju nii kuiv.
Esmaspдeval tegin esimese tutvuse kooliga, direktorit nдgin juba ka eelmisel pдeval. Peale kiiret kдiku kooli vхtsin ennast ka sellele toredale eestlaste kambale sappa ja vдikeste peatustega P-tдhega kohas, mille nimi mul hetkel meelde ei tule, aga seal oli spordikeskuses imetore jahutav bassein ja Krasnovardeiskis, kus tutvus vдikese ajalehega tхi eriliselt muige nдole. Neil kasvasid seal toimetuse aias viinamarjad...
Lхpuks oli aga suund ддrde Eupatooriasse („Kahju neist, kes end paljaks koorimas pole kдinud Eupatoorias” seisavad Majakovski luuleread raamatus nimega „Krimmi reisid”, mis ma enne дrasхitu maalt leidsin). Tore nii kohalike kui ka vдlismaiste turistide linnake oli kьll. Ja sealses rannaддrses restoranis sццmine oli omaette tore kogemus.
Teisipдeva hommikul tarisid kхik need eestlased oma kodinad tare juurde, sest sinna tuli buss, mis nad jдlle дra viis. Ega ei olnudki omal tunnet, et vхiks kah selle bussi peale minna, mis mul siin ikka viga. Peale hommikusццki pьhkisin lapiga Kristi ratta puhtaks (tдnud abilistele, kes ццpimeduses humoorikalt kummid tдis pumpasid ja testsхidul toeks olid), kott selga ja kooli. Sirge tee Aleksandrovkasse vдndata on ikka paras nьri kьll, vдikesed kьnkad on ainult ja nui neljaks, tuul on alati vastu. Direktor tutvusas koolielu, lхpuks mul hakkas aju streikima, sest pingutamine ja ьritamine kхigest aru saada, oli raske. Aga hakkama sain, eks kooliaasta peale selgu, mida kхike ma lubasin ja kuidas siis tundidega saab. Hiljem lдksime Kurmanisse, kust Rita ostis mikrolaineahju, mille tхstmisel poes mu pьksid raginaga purunesid, aga ega seda teistele nдha olnud хnneks. Teel tagasi pхikasime sisse ka paar kьla eemal asuvasse Tallinna-nimelisse (vene keeles on see aga ьhe n-iga) poodi, millest ostsin tхeliselt head arbuusi ja meloni jддtist, ei olnud ьldsegi selline kunstlik arbuusi maitse. Хhtul kui ьritasime aga kana uue ahjuga grillida ja jдrsku masin keeldus tццtamast ehmusime дra kьll, aga tдna ikka hakkas tццle kui ьhendada elektrisse mujalt, mitte lдbi pikenduste toas. Tдna grillisime lхpuks need kanakoivad ikkagi дra.
Tдna kimasin jдlle hommikul vara rattaga kooli juurde (endalegi ьllatuseks arvestatud poole tunni asemel jхudsin sinna vast 15 minutiga), et saaks klassi jддnud arvuti tццle ja ka siis Internetti kasutada. Aga ei miskit. Kui eelmisel pдeval tahtis arvuti parooli, mida ma otseloomulikult ei teadnud, siis tдna ei vхtnud masin ьldse pilti ette ja netijuhtmest ei tulnud ka midagi. Lubatud abiline, kes pidi aitama, jдi ka tulemata. Homme on uus katse. Aga kuna netti ei saanud, siis koristasin klassi ja vaatasin, mis asju seal ьldse olemas on. Tares tхstsin pingid kццgist дra ja pean plaane, kuidas seal asju organiseerida. Pдeva peale lхpetasin tarest Rita juurde kolimise kah, asjad said enam-vдhem lahti pakitud. Talveriiete kott oli kьll teel mдrjaks saanud, aga sellises soojuses siin kuivasid joped хues nццril kiiresti.
Mхttes olen teiega seal kodus. Nдdala eest vanaema koju sхidutamist ei oleks hьvastijдtuks kьll osanud arvata.

Kui kellelgi soovi helistada siis uus kohalik number on: +380983812952 (дrgu keegi arvakugi, et ma selle olen suutnud juba pähe õppida).
Kaarte ja kirju ootan ka:

Садовая 14
Краснодарка
Красногвардейский район
А Р Крым 97008
УКРАЙНА

Reede 29. august 18.48
No alguse asi, siis kirjutan ka vähe tihedamalt. Järjekordne katse koolis Internetti saada luhtus. Arvutiklassi lasti sisse kьll, aga netti seal ikka ei olnud. Tuleb esmaspдeva oodata. Klassi sain дra koristatud ja natuke ka juba oma kдe jдrgi seatud.
Eile kдsini Aleksandrovkas kolmes poes, otsisin uut telefonikaarti. Kohe juba kхik minu nadi keeleoskust mдrgates taipasid ja teatasid, et eks see ikka uus eesti keele хpetaja ole. Koolis oli tдna omapдrane seik. Nimelt kдisin WC-s kдsi pesemas ja just sel momendil, kui mul kдed seebiga koos, ei tulnud enam kraanist tilkagi vett. Lootuseks oli ainult teine kraan, et ehk sealt tuleb nii palju, et saaks ikka дra pesta.
Eile peale koolis kдiku jдndasin tare juures ka tьkk aega. Koristasin natukene, lisaks jaurasin peldiku kallal. Poti vahed, mis eriti naistel vхisid peldikus kдimise ebameeldivaks teha, lхin lauaga kinni ja lasin makrofleksi (kohalik nimi on otseloomulikult midagi muud, aga sama vaht kхik) tдis. Ka lauapilpa kьljes kхlkunud uksehinge sдttisin natuke paremini paika, alguses jдi kiibakas, aga peale ponnistusi sain ikka ukse kдima. Hiireauke panin ka tares kinni makroflexiga, sest kui seal ьhel ццl magasin, siis krхbinaga pani ьks tegelane ьle pхranda. Tahtsin ka raamatukogu kuidagi paremasse seisu saada, aga veel ei ole suutnud mхelda head sьsteemi, kuidas neist kummalistest riiulijuppides pьsti pьsiva riiuli kokku saaks ehitada.

Laupдev, 30. august 2008, kell 17.46.
Et siis Krasondarka argipдevast natukene. Pдeval siin istusin oma toas ja lugesin natukene kui jдrsku kuskilt kostus sireeni, signaalitamist ja karjumist. Panin muusika kinni ja peagi oli teisel pool sirelipххsast nдha rohelist mosset, millel kдru jдrel ja sedasi mььdi siis kurke. Elu kдib siin peamiselt hommikuses rьtmis, sest varakult on ju vaja lehma lьpsta ja hommikul lдheb vara valgeks, хhtul aga see-eest varakult pimedaks. Kell seitse hommikul ajab kьlarahvas oma lehmad karjase juurde ja nii nad karja lдhevadki. Lхunaks tulevad jдlle koju, sest siis ka lьpsiaeg. Hommikul annab kьlarahvas ka kollasesse piimaautosse oma piima. Lдhevad lihtsalt oma lдnikutega tee ддrde ning seal autojuht valab piima tьnni. Vahes ainult see auto hilineb – tund ja paar. Sel ajal kui lehmad lхunaks kodus, on ka vдike lхunane paus. Tдna jдlle tuli ka mul uni peale. Хhtul peale lьpsmist aga ongi vдljas pime ja siis on ainult tubased asjad ning varakult ka дra magama.
Kьlakene on selline pikkade tдnavatega, majad on sхiduteest tьkk maad eemal. Vдrvilised aiad, peamiselt valged majad ja sinised aknaraamid. Ьle kuu aja sadas tдna vihma. Muidu on maa tдiesti kuiv ja дra kuivanud. Kahtlased okkalised viljad jддvad ainult jalgade kьlge, kui pхllul kдia. Kodutuvid huikavad akna taga nagu ццkullid. Pardid, kuked ja kanad hakkavad ka hommikul vara kisama. Ццsel aga kхlab ьle kьla koerte haukumine, teevad oma telefoni.
Kьla ьmbritseb tьhjus – stepp. Vahest kisub vдga tuuliseks.

Esmaspдev, 1. september 2008
Internetti ei ole ja ei tule ka. Aga tдna siis oli esimene koolipдev. Hommikul vara trьgisid kхik, kes vдhegi suutsid end pisikese bussi peale. Tьdrukutel seelikud oi-oi kui lьhikesed. Lхpuklassi tьdrukutel aga olid ьldse seljas pisikesed kostььmikesed valgete pхlledega ja patsides valged tutid. Kingad aga vхimalikult kхrge kontsaga. Ajasin ka ikka tдhtsa pдeva puhul omale seeliku selga – kontsaga kingi siiski siia kaasa ei vedanud. Rita aitas mul juba paar pдeva tagasi kхne valmis teha ja хigel momendil kandsin selle soravalt ka ette. Direktor suras kohe pihku puhmaka krabisevasse paberisse mдssitud lilledega, viimase klassi noormees tхi aga kena punase nelgi mulle. See aktus oli kьll ikka paras tseremoonia, mitu hьmni ja lippu, kьll esimese klassi хpetajata ja хpilaste testimine ja mida kхike veel.
Internetti ei ole, sest kooli katusel arvatavasti mingi juhe antenni ja ьhenduse vahel katki. Millal korda saab, kes seda kьll teab ja no tдnasel prasniku pдeval ei hakanud keegi seda korrastama ka. Kьlanхukogus pidi olema nett, aga seal ei tahetud meid eriti vastu vхtta ja arvuti olla ka katki. Lхpuks korraldas direktor sхidu rajooni keskusesse. Seal siis ajalehetoimetuses saime netti korraks. Kasutasin ka juhust, et omale vajalikke asju osta. Nagu selgus, siis koolitццks vajalik printeripaber tuli mul endal muretseda. Vajalikku laualampi pole ma veel ikka kuskilt leidnud. No lihtsalt ei ole poodides ja kui ьhes kohas leidsin sobiva, siis selgus, et peale paksu tolmukihi pikast seismisest oli lamp ka katki lдinud ja tuld ei nдita. Ostsin aga ka uue pudeli makroflexi, et tares hiireaukudega vхitlemist saaks jдtkata.
Nagu Interneti kasutamisest vхib kujuneda lхputu saaga, siis peldikute teema on ka siin ikka omaette. Nдdal enne kooli algust kui kдisin klassi koristamas, siis need toredad auk-maas tььpi WC-d pakkusid veelgi elamust koolis. Olid teised nii ьle klooritatud, et lisaks raskustele hingamisega vхis puhas kloor riietele sattumisel ka vдrvi maha vхtta. Paberi olemasolust WC-s aga ei tasu mitte unistadagi. Ka veega ei ole siin viimasel ajal eriti hдsti lдinud. Peagi on suuremaks ьllatuseks hommikul kццki jalutades see, kui on vesi, mitte, et vett ikka veel kraanist ei tule. Kui pдeval hetkekski on, siis kasutan juhust ja kasin end siin kьlma veega. Tudisen, aga vдhemalt saab puhtaks. Ьks pдev lдks lisaks veele ka gaas дra, ainult elekter veel oli. Nii siis varumegi vett loomadele aias ja enda tarbeks pudelitesse.

reede, 5. september 2008
Esimene nдdal hakkabki vaikselt lдbi saama. Just lхpetasin jдrgmiseks nдdalaks vajalike materjalide paljundamise. Tunniplaan veel pдris paika ei ole saanud, aga esimesed tunnid on ikka nььd дra olnud. Mхne tunniga on aga olnud kьll see, et lдhen kenasti kohale, kхik valmis, aga vot tunnist osavхtjaid ei ole.
Homme plaan Kurmanisse minna, sest nett ikka koolis ei tццta. No ja veega on meil jдtkuvalt sama seis, et pдevas vahest tilgub seda kraanist. Tдna aga oli jдrjekordselt meeldivalt soe (vхib lugeda palav) ilm, peesitasin ka siis natukene raamatuga katusel peale kooli.
Pьhapдeval siis ootab ees ka esimene kultuuritund tares. Pisemad on muidugi avaldanud soovi iga pдev tares midagi teha. Eks veel vaatame, kuidas asjad jooksma hakkavad. Vist hakkab nььd vaikselt argipдevaseks see elu siin kiskuma.

Seiklused algavad

Hetkel ma peaks olema lennukis ja teel Simferoopoli poole. Aga ei ole, hoopis istun Kadriorus ja ootan õhtut, sest lend hilineb. Pidi väljuma kell 8, aga läheb hetke seisuga hoopis 6 paiku õhtul. Leti taga istunud neitsik poetas tasakesi, et sealt saabuv lend jääb hiljaks ja selle pärast. Just järjekorras seistes olin pajatanud oma seiklusi Rootsis veedetud ajast, mil üldse lennukist maha jäin. Nii palju siis minu lubadusest kui neljapäeval üllatunud nägusid nähes, sest viimastest uudisnuppudest jäi mulje, et juba läksin, teatasin, et küll ma laupäeva hommikul lähen.

Laupäeva hommiku situatsioon

Tallinna Kadrioru kant. Hommikul üheksa uksed lahti tegeva poe ette koguneb rahvast, küll on parkimisplatsi servas istuv vanahärra, kelle kõrval suur must prügikott, lastele hommikuse pudru juurde piima osta sooviv pereisa ja veel muudki rahvast.
Päikseprillides Indrek Tarand jalutab poe ees otsiva näoga. Tervitab tuttavaid ning uuel ringil kükitab punase nokatsiga parkal servas istuva habemiku juurde ning teatab: "Teie paistate sellise olemisega, et teate kas siin poes saab taarat ära anda." Habemik teab küll. Mõni aeg hiljem on ta aga poes taara automaadi ees selili maas, tühi õllepurk kõrval vedelemas, must prügikott koos sisuga pikali, nõutu näoga turvanaine jalutab ringi.

Vahe periood

Nüüd see siis on käes. Üks asi sai otsa. Pakin asju ja kirun, et miks peab ikka nii palju trääni omale koguma. Kirbuturu võiks teha. Nodi on omajagu ja seljakott ja kummikud ootavad üldse veel ostmist. Kapid tühjaks üritust tegin ka, aga ikka kõike sööki ei saanud ära söödud.
Järgmine nädal põrutan Rootsi, saab vähe reaalsusest eemale. Aga juba naerdi minu pihta, et mina ja tolle maa rongid ole teada - viperdused ja seiklused ootavad.

ilus piff teel Siberisse

Peagi pühin Talna tolmu oma valgetelt kingakestelt ja lähen teen need hoopis mudaseks ja sodiseks hoopis kaugemas kandis, kus küla sündmuseks oli automaatpesumasina ost. Enne seda veel aga teenin siin omale raha, et oktoobris oleks võimalus väga heade ja toredate inimeste pulma minna Šveitsi (variandid Krimmist sinna minna tunduvad hetkel, kas üle 23 tonni lennupilet või 15 tundi rongiga Kiievisse ja sealt edasi, aga uurin veel maad). Info minu tulevikust aga on levinud. Nii kostus minu jaoks täitsa ootamatult läbi telefoniliinide Tallinnna abilinnapea Jaanus Mutli küsimus: noh, Siberis ei olegi veel? Eks saadan maakaarti kui ära olen kolinud:P Ja alla kirjutan: Tervitusi Siberist!
Aga kokkupuuted noorte sõnavaraga paadilaenutuses pani veel tordile kirsi ka peale. Juhataja kommentaar oli sealt minu kohta, et täitsa kena piff. Lisaks tiir kaatriga merel ja tuleb päev tunnistada kordaläinuks:D

Väike rännak jälle...

...sai siis nüüd tehtud hiljuti. Tundub, et ega ma muidu siia blogisse ei kirjutagi kui rohkem rändamistest. No eks tulevikus hakkab rohkem täienema, sest sügisest elan mõnda aega Krimmis.
Aga siis esiteks siis sellest, kuidas sai väheke teistmoodi jaanipäeva tänavu veedetud. Tegime nimelt väikese treti Türki Istanbuli.
Päris soe vastuvõtt oli neil seal, lennujaamas kargas kohe näkku kuskil 37kraadine õhk ja vihma sadas ka seal oldud aja jooksul ainult korra. Tavaks saanud seiklusi mul tee peal seekord ei olnudki, aga no seal olles ikka juhtus üht ja teist. Kõige lahedam muidugi oli pulm, mille pärast ma üldse selle rännaku ette võtsin. Pulmapeole eelnes henna õhtu naispoolele ja mehed sel ajal vaatasid jalgpalli, mille terve rahvuse rõõmuks ikka Türgi võitis. Sellele muidugi järgnes terves linnas kõrvu lukustav karjumine ja püstolite lasud.
Aga pulm oli tõesti üks tore üritus, tants ja trall ja palju rahvast. Lihtsamaid kohalikke tantse ikka proovisin ka ise. Arenemist siiski on veel omajagu.

Pähkel puremiseks

Ühel tänaval on viis maja ja kõik majad on erinevat värvi. Iga maja omanik (5 erinevat omanikku) joob erinevat jooki, suitsetab erinevat marki sigarette ja neil on teistest majaomanikest erinevad lemmikloomad. Mitte keegi ei oma sama lemmiklooma, ei joo sama jooki, ei suitseta samu sigarette ega ole samast rahvusest kellegi teisega.

Küsimus: kellel on lemmikloomaks kalad?

Faktid:
Britt elab punases majas.
Rootslasel on koer lemmikloomaks.
Taanlane joob teed.
Roheline maja asub valgest vasakul.
Rohelise maja omanik joob kohvi.
Inimene, kes suitsetab Paul Malli, kasvatab linde.
Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli.
Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima.
Norrakas elab esimeses majas.
Inimene, kes suitsetab Blendi, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kellel on lemmikloomaks kass.
Inimene, kellel on hobune, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kes suitsetab Dunhilli.
Inimene, kes suitsetab Bluemastersi, joob õlut.
Sakslane suitsetab Prince'i.
Norrakas elab sinise maja kõrval (tema majast järgmine maja on sinine).
Inimesel, kes suitsetab Blendi, on naabriks see, kes joob vett.

Selle mõistatuse kirjutas Einstein ja väitis, et ainult 1% kogu maailma inimestest suudab selle lahendada ja ainult 0,1% inimestest lahendab selle vähem kui 45 minutiga.