Hetkel ma peaks olema lennukis ja teel Simferoopoli poole. Aga ei ole, hoopis istun Kadriorus ja ootan õhtut, sest lend hilineb. Pidi väljuma kell 8, aga läheb hetke seisuga hoopis 6 paiku õhtul. Leti taga istunud neitsik poetas tasakesi, et sealt saabuv lend jääb hiljaks ja selle pärast. Just järjekorras seistes olin pajatanud oma seiklusi Rootsis veedetud ajast, mil üldse lennukist maha jäin. Nii palju siis minu lubadusest kui neljapäeval üllatunud nägusid nähes, sest viimastest uudisnuppudest jäi mulje, et juba läksin, teatasin, et küll ma laupäeva hommikul lähen.
4 comments:
No ma ei väsi kordamast, et Sinu puhul ei imesta ma millegi üle :)
Kallistan palju palju!
Muidu olekski liiga igav... sinuga ikka juhtub.
Irw.. Aga sinu puhul olekski ju imelik, kui asjad plaanipäraselt läheksid;)
Noh, ja kuidas seiklused on jätkunud, lugejate hordid juba hõõruvad põnevusest käsi, aga sina muudkui vaikid! (katakene = mina, Karin)
Post a Comment