Rattaga ümber järve

Eile siis l6puks käisin rattaga ümber järve s6itmas. 40 kiltsa, a vot ei teagi, kaua see aega v6ttis, aga vahepeal tuli peatusi ka teha. Korra pidin ratast parandama kah, kett tuli maha. Enne minekut aga läks tükk aega aega enne kui sain kummi täis pumbata, esimeses kohas, kus proovisin oli miskit voolikul viga, teises kohas oli see yldse kadunud vai pihta pandud, kolmandas kohas polnud 6iget otsikut. L6puks ikka yhes tanklas sain.

Tagasi tulles olid väga lahedad pardid järve kalda lähedal, ühed tulid kohe ligi, et sööki n6uda, aga teised tegelesid sukeldumisega. Sain hea pardi tagumike pildi.

It smells like banana here

That was that we noticed then entering the car that we used for the road trip. I was joking that may-be the bananas and sandwitches we prepared for the lunch for the way back are still in the car. My joke was a sad reality. Those things had been in a car almost a week. Bananas were a bit black and we didn´t open a blastic bag of sandwitches, may-be they would come to say hello...

Road trip to North of Sweden

Thursday evening at 8 we started our trip up to north. It was a bit more than 800 kilometers and it took us 12 hours. We had 4 people of 5 who had driving licence so we could change, I was driving some time in the early morning and it was heavily raining. Still it was fun to drive, unfortunately the car wasn't made for getting speed up fast. After arriving we all crashed to sleep and Friday passed as in a dream.

But Skellefteå was nice. They had bigger ice cream than in Örebro. For me it was really big, couldn't eat everything. They had waffles with cloudberries, jammmyy. Fountain with rainbow and lot of raspberries growing in the middle of the city beside the river. Ahjaa, they had also sea.

Saturday morning we went swimming in a lake. Oh, it was cold. It was so nice to be in a nature, I have been missing that this year. In the evening we had also sauna and from sauna running to the lake. I am suprised that I didn't get sick, although I was caughting in sauna.

On Sunday morning we started the road trip back to Örebro. After a stop to see the big bridge on the high coast, eating and some sleeping in a weird position we were back. It was a bit after midnight.

What happened during my travels

As it has been pointed out, that I don't write in English very often. Well, I will try to make it up now as giving a small conlusion about my last 2 weeks of travelling.

• Week in Bulgaria was great, it was warm, many wonderful people. Travelling to Bulgaria was kind of bad for me as I had a pain in my neck all the time and I didn't feel like eating at all (on plane they offered food and the smell of it already made me sick). I even managed to sunbath on of the days.


• After Bulgaria was going to Macedonia and some adventures with my bag, that by mistake went to Oslo and I had a wrong bag. But I got mine back in Budapest.


• Macedonia was great, just that the weather wasn't in favour for us, before it had been warm (read: hot), during our stay it was something like 17, after our departure it was supposed to be around 30. But anyway, we had nice time walkind in the rain, shopping (as I needed a new toothbrush and these things) and spending time at Maja's place.


• Going to Ukraine was kind of a long travel as i didn't go to sleep before my plane (it was 5 in the morning), I was sleeping in Budapest airport and we arrived to Ukraine some time before 2 in the night.


• Ukraine was warm. Seminar ended with the nice concert and street action.


• Travelling back to Sweden was a bit too long. We started 8 in the morning and after 3 trains, one bus and 2 planes I arrived to Örebro 6 in the morning. In Budapest airport I was so tired that by mistake went to men's toilett. Guy coming in was more supprised than me, because he went out to check what kind of picture it is on the door. I didn't care, I was in a hurry to get my plane, because it was a last call. Same happend then we started in Stockholm the travel to Bulgaria.

Now I am back and tomorrow we will go to explore the northern part of Sweden:)

Kuidas ma Ukrainas käisin

6. august 22.00
Oleme kuskil Ungari pisikeses külas vai sellises ja passime raudteejaamas. Tund aega on aega rongini, mis peaks siis Ukrainasse viima. Päeval sain lennujaamas oma koti ka kätte ja nüüd tiirutan kahe kotiga ja tunnen end ehtsa kaamelina. Lisaks oli Budapestis täna hommikul 31 kraadi sooja.

7. august 19.54
Et siis lõpuks olen siin Ukrainas, kohas nimega Uzgorod. Budapesti lennujaamas põrutasime bussi ja metrooga linna ja ilm oli meeletult soe. Raudteejaamas avastasime, et meile vajalik rong läheb hoopis teisest jaamast. Tegime söögipeatuse Burger King’is ja põrutasime siis sinna teise jaama. Rongi sõit Ukraina piiri suunas tundus igavikuna. Lõpuks kohale jõudes pidid raudtee töötajad meid välja ajama, sest keegi ei teadnud meist, kus see õige peatus ikka on. Mingis väikeses Ungari linnas oli veel 2 tundi passida, jalutasime natuke ringi, aga suht jama koht oli. Ukrainasse minev rong oli meeletult rahvast täis, istuda ei saanud, palav oli ka ning rong liikus teokiirusel. Magasin püsti seistes. Piiripunktis läks minul kauem, millegi pärast ei tahetud eesti passi omanikku sama kergekäeliselt riiki lasta nagu norrakaid ja rootslasi. Raudteejaamas hakkasid kohalikud taksojuhid kohe oma teenust pakkuma. Saimegi mingi kihutava pensionäriga Uzgorodi. Kui tuppa sain, siis vajusin suht kohe magama. Pesemisvõimalused on neil sooja vee olemasoluga tibakene piiratud ja enne magama minekut oli sellest natuke hilja. Täna olen peamiselt hotellis olnud. Ühel rootslasel pani koristajatädi raha pihta. Tuba koristades oli rahakotti ka koristanud.

12. august 20.21 Viini lennujaamas
Hakkan nüüd siis peagi Stockholmi poole lendama, jube vässa on olla küll, aga mis teha. Ise süüdi ,et eelmine öö sai magatud ainult 2 tundi, oli vaja ikka viimane õhtu lobiseda. Muidu oli eile suur kontsert ja tänava aktsioon, mida seminaril korraldasime. Üks päev sai ka kohalikus bowling’us käidud. Päris huvitav oli seal, 2 rada ja neile pole vast vaha pandud sellest ajas kui need ehitati. Lisaks oleks me 17-pealise kambaga napilt maksmata minema jalutanud kui turva poleks ühe tüdruku käes rabanud. Mitte, et me petta oleks tahtnud, aga lihtsalt unus.
Budapestis lennule jõudsin napilt jälle, sest järjekorrad olid pikad ja natuke molutasime ka söömisega. Siiski suutsin enne seda viimase lolluse teha. Läksin kogemata meeste WC-sse. Ise imestasin veel, et mis kuradi pärast naiste WC-s on pissuaar. Aga kui välja minnes mingi paks mees vastu tuli, siis sain aru, et läks vist väheke valesti. Peale seda istusin korraks maha ja siis taipasin, et tegelikult peaks ju väravasse minema. Sain uhkelt üksi tühjas bussis lennukini sõita, olin viimane, kes pardale läks.

14. august 12.24
Nüüd olen kenasti tagasi Örebros. Stockholmi lennujaamas sain kolm tundi kuskil tooli peal tukkuda, sest rong oli alles kell kolm öösel. Kuueks jõudsin lõpuks Örebrosse ja eilne päev möödus suht uneldes. Aga vahepeal on ka siin soojaks läinud Neljapäeva õhtul teeme väikese road-trip’i Põhja-Rootsi, 15 tundi autosõitu ootab ees ühes suunas.

Kuidas ma Makedoonias käisin

6. august 7.05
Olen hetkel Budapesti lennujaamas ja võitlen unega nind loodan, et aeg kiiresti läheks. Nüüd siis väike kokkuvõte viimastest päevades. Esiteks, ikka suutsin vist oma koti asja ära sõnuda. Mure ei olnud mitte sellega, et kas saab ikka kaasa ,vaid kas ikka õige kott õigesse kohta saab. Bussijaamas teiste juurde jõudes märkasin kohe, et tegu ei ole minu kotiga. Oli hoopis ühe norra tüdruku oma, kes arvatavasti võttis minu oma. Ja selle aja peale kui mina jõudsin neile helistada, olid nad juba check-in’i teinud ning minu kott lendas Oslosse. Loodan nüüd, et norrakad, kes siia tulevad, ikka selle kaasa toovad. Seni olen selle tüdruku oma ikka kenasti kaasas tassinud.
Bussisõit Skopjesse möödus peamiselt uneldes, piiril sain omale uue templi passi ning kui kotte kontrolliti, siis mõtlesin, et mis ikka minu ”uues” kotis olla võiks. Buss oli reisiks selline minibuss ja reisijad olid põnevad:
• oli üks tumedanahaline, kes luges NYTimes’i ja reisis ilma ühegi kotita;
• oli üks paarike, mees vedas kaasas suuri hantleid, piiripunktis oodates treenis nendega, ja võrkpalli. Naine oli sellel mehel küll vähemalt poole vanem.
• Lisaks bussijuht tahtis, et me ta suitse ja alkot üle piiri viiks, aga me keeldusime.

Skopjes läksime sööma ja mulle siis mõningaid uusi asju ostma, et ikka hakkama saaksin. Maja ema oli väga lahe: kuuldes, et neljast inimesest kolm on taimetoitlased, teatas ta selges inglise keeles (seda ta palju ei oska): Fuck it!
Pühapäeval käisime Ohrid’is. Tahtsime alguses liinibussiga minna, aga selgus, et ei ole piisavalt kohti. Püüdsime siis taksot saada normaalse hinnaga. Liitusid meiega ka kaks tütarlast. Lõpuks saime kellegi tuttava tuttava sõitma minibussiga. Sel hetkel need 2 tüdrukut (1 neist tegelikult) püüdis ikka veel kaubelda, kas tema ka ikka ei mahuks, kuigi 8kohaline buss oli juba täis.
Ohrid on neil järve äärne suvituskoht, aga nagu meie jaoks loodud, siis sadas ladinal vihma. Töllerdasime ikka linna peal rinigi nii palju kui saime. Väga lõbus oli ikka, kuigi ma sain sellest päevast tibakene külma.
Õhtul Maja juures tegin aega parajaks oma lennuni ja üldse magama ei läinudki. Selle mul hetkel ongi nii kapsas olla. Lisaks olid mul ainsateks jalanõudeks lahtised sandaalid. Laenasin sokke, et väga külm ei hakkaks, kuid kotti autosse pannes, astusin ikka ülisügavasse porilompi ja terve jalalaba koos laenatud sokiga oli märg. Makedoonias oli muidugi ka tore see, et enne meie minekut oli seal 47 soojakraadi, sel ajal kui me seal oli 17, järgmine päev peale lahkumist oli jälle 30 kraadi kanti. Nüüd plaanin nati tukkuda ja siin lennujaamas ringi uurida, tundub suht väike ja igav koht.

Kuidas Bulgaarias sai käidud

28. juuli kuskil kella 16 paiku
Lõpuks oleme jõudnud Sofia bussijaama Bulgaarias. Sai reis alguse kell kolm öösel kui tuli ronida bussi peale, mis meid Stockholmi viis. Buss oli rahvast täis ja ma sain ülimalt toreda istekoha WC kõrval. Jama oli veel ka sellega, et eelmisel õhtul oli vaja ronida mingi tivoli atraktsiooni peale ja see raputas mul kaela ära. Nii, et täna päev otsa on olnud kaelas jube valu ja sees keerab.
Lennujaamas Stockholmis selgus, et suht viimasel minutil jõudsime. Mõtlesime veel, et kas joosta rongi peale vai tsillida raudteejaamas. Aga no surasime ennast pikkadest järjekordadest ette ja siis jõudsime kenasti. Tegelikult lennuki peale minekuks oli last call. Lennuk oli pisike viineri tüüpi masin, aga süüa seal õnneks ikka pakuti. Mul muidugi ei läinud miskit alla. Varssavis pidime ümber istuma. See kord oli väheke suurem lennuk, mis hilines natuke, sest ümber istujate pagas jäi hiljaks. Lend möödus suikudes, aga seda seni kuni maandumiseks läks. Turbulents oli piisavalt tugev, et mul sees veel rohkem keerama panna. Pagasit korjates selgus, et Maja kott oli ribadeks, kuigi ühe ratta ja sanga olime juba Örebros teel jaama kaotanud. Sofia lennujaamast välja saades lõi hinge kinni see kuumus, 30 kraadi kõigest. Taksodega kimasime bussijaama, muidugi sõit oli ”põnevalt” kiire, sõeluv ja huvitavate manöövritega. Taksist tahtis lõpuks tünga ka veel teha, taksomeetrit üldse ei pannud tööle ja siis tahtis 20 LEVi saada. Normaalhind on 10. Lõpuks ikka saime tavahinnaga, aga tsekki keeldus andmast. Nüüd joome vett ja ootame bussi, mis kuskil kolme tunniga peaks laagripaika viima.

4. august kell 4.47
Oleme kolmekesi Sofias kuskil kohvikus, sest raudteejaam ja bussijaam on suletud sellisel kella ajal. Tulime laagripaigast. Ma muidugi tukkusin terve tee ja just sain teada, et meie autojuht oli korraks tukkuma jäänud ja väikese jõnksu teinud. Õnneks ma ei tundnud miskit.
Aga üödjuhul laager oli tore, ilm oli sossu. Ma küll pidevalt ei olnud päikese käes, aga siiski eile natukeseks olin ja nüüd tunnen, et istuda nati valus. Njaa, aga kõigest 6 tundi bussisõitu ootab veel ees.
Aga laagri jooksul oli ainult üks päev vihmane, siis kui linnas olime – Plodviv, Bulgaaria suuruselt teine linn. Siinses ühiskonnas paistab silma, et kui midagi vaja müüa ja reklaami teha, siis ainuke variant selleks on (pool)paljaste naistega.
Käisime seal linnas ka söömas. Koha nimi oli Be Happy ja uksel silt, et relvaga keelatud siseneda. Söögikohas oli veel Happy TV, Happy lauanõud ja teenindajad olid ka suhteliselt rõõmsad.
Aga üldiselt siis see, et laager oli umbes 2000 meetri kõrgusel mägedes. Läheduses olid põnevad poekesed, kus müüdi ka vaarikaid. Ja muide, hetkel mu kott jäi laagrikohta, sest autosse ei mahtunud. Loodan, et nüüd ikka kaasa saab.
Foto: Henri