28. juuli kuskil kella 16 paiku
Lõpuks oleme jõudnud Sofia bussijaama Bulgaarias. Sai reis alguse kell kolm öösel kui tuli ronida bussi peale, mis meid Stockholmi viis. Buss oli rahvast täis ja ma sain ülimalt toreda istekoha WC kõrval. Jama oli veel ka sellega, et eelmisel õhtul oli vaja ronida mingi tivoli atraktsiooni peale ja see raputas mul kaela ära. Nii, et täna päev otsa on olnud kaelas jube valu ja sees keerab.
Lennujaamas Stockholmis selgus, et suht viimasel minutil jõudsime. Mõtlesime veel, et kas joosta rongi peale vai tsillida raudteejaamas. Aga no surasime ennast pikkadest järjekordadest ette ja siis jõudsime kenasti. Tegelikult lennuki peale minekuks oli last call. Lennuk oli pisike viineri tüüpi masin, aga süüa seal õnneks ikka pakuti. Mul muidugi ei läinud miskit alla. Varssavis pidime ümber istuma. See kord oli väheke suurem lennuk, mis hilines natuke, sest ümber istujate pagas jäi hiljaks. Lend möödus suikudes, aga seda seni kuni maandumiseks läks. Turbulents oli piisavalt tugev, et mul sees veel rohkem keerama panna. Pagasit korjates selgus, et Maja kott oli ribadeks, kuigi ühe ratta ja sanga olime juba Örebros teel jaama kaotanud. Sofia lennujaamast välja saades lõi hinge kinni see kuumus, 30 kraadi kõigest. Taksodega kimasime bussijaama, muidugi sõit oli ”põnevalt” kiire, sõeluv ja huvitavate manöövritega. Taksist tahtis lõpuks tünga ka veel teha, taksomeetrit üldse ei pannud tööle ja siis tahtis 20 LEVi saada. Normaalhind on 10. Lõpuks ikka saime tavahinnaga, aga tsekki keeldus andmast. Nüüd joome vett ja ootame bussi, mis kuskil kolme tunniga peaks laagripaika viima.
4. august kell 4.47
Oleme kolmekesi Sofias kuskil kohvikus, sest raudteejaam ja bussijaam on suletud sellisel kella ajal. Tulime laagripaigast. Ma muidugi tukkusin terve tee ja just sain teada, et meie autojuht oli korraks tukkuma jäänud ja väikese jõnksu teinud. Õnneks ma ei tundnud miskit.
Aga üödjuhul laager oli tore, ilm oli sossu. Ma küll pidevalt ei olnud päikese käes, aga siiski eile natukeseks olin ja nüüd tunnen, et istuda nati valus. Njaa, aga kõigest 6 tundi bussisõitu ootab veel ees.
Aga laagri jooksul oli ainult üks päev vihmane, siis kui linnas olime – Plodviv, Bulgaaria suuruselt teine linn. Siinses ühiskonnas paistab silma, et kui midagi vaja müüa ja reklaami teha, siis ainuke variant selleks on (pool)paljaste naistega.
Käisime seal linnas ka söömas. Koha nimi oli Be Happy ja uksel silt, et relvaga keelatud siseneda. Söögikohas oli veel Happy TV, Happy lauanõud ja teenindajad olid ka suhteliselt rõõmsad.
Aga üldiselt siis see, et laager oli umbes 2000 meetri kõrgusel mägedes. Läheduses olid põnevad poekesed, kus müüdi ka vaarikaid. Ja muide, hetkel mu kott jäi laagrikohta, sest autosse ei mahtunud. Loodan, et nüüd ikka kaasa saab.
Foto: Henri
No comments:
Post a Comment