Eluke stepikülas läheb edasi

teisipäev, 8. august 2009, kell 19.55

Ja ongi märkamatult suvi möödunud ja tagasi külakeses, kus sirtsud siristavad ööpimeduses nagu oleks kõige häälekama valimise võistlused pooleli ja koerad klähvivad jätkuvalt oma hääli ära.

Väliselt on kõik siin ikka sama – hein on suvega pruuniks kuivanud, kalkunid koperdavad mööda tänavat, viinamarjad on prisked ja mahlased, poe juures Samira räägib, kuidas hinnad ainult lähevad kallimaks, kooli koristaja näitab oma lapselast, kes kaks kuud juba kõnnib ja näo katki kukkunud. Viimasel ajal levib külas aga mingi kummaline viirus. Dšankois viskas keefirist saadud pisik 126 inimest haiglasse ning ka Krasnodarkas kurdavad inimesed kõhutõve üle. Millest see alguse saanud, keegi ei tea. Kuigi vett iga päev kraanist ei tulegi, ei soovita paljud seda ikkagi juua.

Ka koolis on kõik kuidagi tuttav – tunniplaani veel paigas ei ole, internetist pole ka paar nädalat midagi kuulda olnud. Augusti lõpus oli siin kandis nimelt nii karm äikesetorm, et lisaks mitmele elektrisüsteemile lõi välk maha ka ühe lamba ning parajast stepis lehmi karjatanud mehe.

Aleksandrovka kool kuulutati aga rajooni parimaks koolist. Ei saanudki aru, kas välimuse või ka õppetaseme poolest. Ka on Ukraina seadnud sisse kindlad reeglid õpilaste riietuses ning üritatakse jälle koolivormi kandmist juurutada. Nii lippavadki tüdrukud iga päev kooli soovitatavalt valge pluusi ja musta seeliku või pükstega ning poistel on ikka ülikond võimalusel seljas. Sportlikud, värvikirevad riided, ehted ja silmapaistev meik on rangelt keelatud. Sautkini Vasja oma tumehallis õrnalt läikivas ülikonnas bussipeatusesse loivates näeb üpris šikk välja, kuid juba kolmandal päeval harjub silm sellega ära. Enam ei olegi midagi erilist.

Teisipäev, 15. september, 2009, kell 19.24

Ei eluke Krasnodarkas kunagi igavaks kisu. Reedel korraldas 11. klass 9. klassile midagi Eesti rebaste ristimise taolist. Tunduvalt leebem variant muidugi – küsiti kooli puudutavaid küsimusi, näiteks, mis on kooli lipul ning paluti koolihümni laulda või toolil tantsida. Hümni meeles pidamisega oli osadel probleeme, nii käsutas Sergei Sergejevitš vanemate klasside tuumikumi pioneeride tuppa (!!! varem ei teadnuki sellise koha olemasolust) seda selgeks õppima. Kuid see oli kõigest avapauk tormilisele nädalavahetusele. Laupäeva õhtul sai terve küla osa pulmapeost, mille muusika kostus kõigini.

„Oh, nüüd läheb lõbusaks!“ kilkasid järsku poisid klubi kinnilöödud akende juures kui seal läks järsku kakluseks. Purupurjus Vova kippus kõigiga tüli norima. Eriti endast suuremate meestega. Nii siis jooksiski seni suure poe saalis ehk baaris istunud seltskond vaatama, kes keda taob.

Dšankoi difteeria puhang on ka Aleksandrovka kooli töötajad ärevusse ajanud. Nii pandi söökla kinni. „Ei tea kaua, vähemalt kuu aega kindlasti,“ rääkis tumedapäine sööklajuhataja. Et lapsed päris näljas ei oleks, siis tuuakse saiakesi suurtes plastkarpides Petrovkast. Lapsed pidid aga klassijuhataja tunnis kirjutama etteütlust kätepesu ja puhtuse teemadel, et siis seda hiljem alanud lastevanemate koosolekul õpetajad vanematega arutada saaks. Kuuenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukud käsutatakse sel nädalal riburadapidi günekoloogi vastuvõtule. Kohustuslik tervisekontroll.