Arusaamine on ikka kahtlane protsess. Väga raske on selgeks teha oma mõtet ja siis seejuures loota, et saadakse täpselt nii ka aru. Mingid hullemad süsteemid on selle juures.
Kuhu jäävad kaduma läinud asjad? Kuskile ei jää, lihtsalt on samas kohas, kus on sinine lapp. Päris mitmed asjad kipuvad vahel kaduma minema. Hea, et siis nüüd on teada, kus need asjad on. Aga samas, kus see sinine lapp on?
Aeg on küll kaduv nähtus, aga kas sellest on võimalik ka maha jääda? Minu elukohas on. Ilus sinine seinakell, aga pidevalt jääb ajast maha. Üks kord oli isegi ajast ees, aga mitte oluliselt kaua. Nädalavahetusel sain teada, et mu käekell on külmakartlik. Oli teine aknalauapeal ja aknast tuli õueõhku ja siis see kell jäi seisma. Ihusoojuse mõjul küll hakkas hiljem tööle.
Sellised lood on ajaga minu maailmas... mulle öeldi üks päev see vana kulunud väljend, et me elame erinevates maailmades. Mis asja? Mitu maailma siis meil siin ikkagi on? Maailm on ju üks aga inimese mõttemaailmad on erinevad ja sealt tekivadki need eneseväljenduse probleemid. Keel on lihtsalt nii piiratud nähtus. Ja algabki vaikus...
No comments:
Post a Comment