Laupäeva hommiku situatsioon

Tallinna Kadrioru kant. Hommikul üheksa uksed lahti tegeva poe ette koguneb rahvast, küll on parkimisplatsi servas istuv vanahärra, kelle kõrval suur must prügikott, lastele hommikuse pudru juurde piima osta sooviv pereisa ja veel muudki rahvast.
Päikseprillides Indrek Tarand jalutab poe ees otsiva näoga. Tervitab tuttavaid ning uuel ringil kükitab punase nokatsiga parkal servas istuva habemiku juurde ning teatab: "Teie paistate sellise olemisega, et teate kas siin poes saab taarat ära anda." Habemik teab küll. Mõni aeg hiljem on ta aga poes taara automaadi ees selili maas, tühi õllepurk kõrval vedelemas, must prügikott koos sisuga pikali, nõutu näoga turvanaine jalutab ringi.

Vahe periood

Nüüd see siis on käes. Üks asi sai otsa. Pakin asju ja kirun, et miks peab ikka nii palju trääni omale koguma. Kirbuturu võiks teha. Nodi on omajagu ja seljakott ja kummikud ootavad üldse veel ostmist. Kapid tühjaks üritust tegin ka, aga ikka kõike sööki ei saanud ära söödud.
Järgmine nädal põrutan Rootsi, saab vähe reaalsusest eemale. Aga juba naerdi minu pihta, et mina ja tolle maa rongid ole teada - viperdused ja seiklused ootavad.

ilus piff teel Siberisse

Peagi pühin Talna tolmu oma valgetelt kingakestelt ja lähen teen need hoopis mudaseks ja sodiseks hoopis kaugemas kandis, kus küla sündmuseks oli automaatpesumasina ost. Enne seda veel aga teenin siin omale raha, et oktoobris oleks võimalus väga heade ja toredate inimeste pulma minna Šveitsi (variandid Krimmist sinna minna tunduvad hetkel, kas üle 23 tonni lennupilet või 15 tundi rongiga Kiievisse ja sealt edasi, aga uurin veel maad). Info minu tulevikust aga on levinud. Nii kostus minu jaoks täitsa ootamatult läbi telefoniliinide Tallinnna abilinnapea Jaanus Mutli küsimus: noh, Siberis ei olegi veel? Eks saadan maakaarti kui ära olen kolinud:P Ja alla kirjutan: Tervitusi Siberist!
Aga kokkupuuted noorte sõnavaraga paadilaenutuses pani veel tordile kirsi ka peale. Juhataja kommentaar oli sealt minu kohta, et täitsa kena piff. Lisaks tiir kaatriga merel ja tuleb päev tunnistada kordaläinuks:D

Väike rännak jälle...

...sai siis nüüd tehtud hiljuti. Tundub, et ega ma muidu siia blogisse ei kirjutagi kui rohkem rändamistest. No eks tulevikus hakkab rohkem täienema, sest sügisest elan mõnda aega Krimmis.
Aga siis esiteks siis sellest, kuidas sai väheke teistmoodi jaanipäeva tänavu veedetud. Tegime nimelt väikese treti Türki Istanbuli.
Päris soe vastuvõtt oli neil seal, lennujaamas kargas kohe näkku kuskil 37kraadine õhk ja vihma sadas ka seal oldud aja jooksul ainult korra. Tavaks saanud seiklusi mul tee peal seekord ei olnudki, aga no seal olles ikka juhtus üht ja teist. Kõige lahedam muidugi oli pulm, mille pärast ma üldse selle rännaku ette võtsin. Pulmapeole eelnes henna õhtu naispoolele ja mehed sel ajal vaatasid jalgpalli, mille terve rahvuse rõõmuks ikka Türgi võitis. Sellele muidugi järgnes terves linnas kõrvu lukustav karjumine ja püstolite lasud.
Aga pulm oli tõesti üks tore üritus, tants ja trall ja palju rahvast. Lihtsamaid kohalikke tantse ikka proovisin ka ise. Arenemist siiski on veel omajagu.

Pähkel puremiseks

Ühel tänaval on viis maja ja kõik majad on erinevat värvi. Iga maja omanik (5 erinevat omanikku) joob erinevat jooki, suitsetab erinevat marki sigarette ja neil on teistest majaomanikest erinevad lemmikloomad. Mitte keegi ei oma sama lemmiklooma, ei joo sama jooki, ei suitseta samu sigarette ega ole samast rahvusest kellegi teisega.

Küsimus: kellel on lemmikloomaks kalad?

Faktid:
Britt elab punases majas.
Rootslasel on koer lemmikloomaks.
Taanlane joob teed.
Roheline maja asub valgest vasakul.
Rohelise maja omanik joob kohvi.
Inimene, kes suitsetab Paul Malli, kasvatab linde.
Kollase maja omanik suitsetab Dunhilli.
Inimene, kes elab keskmises majas, joob piima.
Norrakas elab esimeses majas.
Inimene, kes suitsetab Blendi, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kellel on lemmikloomaks kass.
Inimene, kellel on hobune, elab kõrvuti (on naaber) inimesega, kes suitsetab Dunhilli.
Inimene, kes suitsetab Bluemastersi, joob õlut.
Sakslane suitsetab Prince'i.
Norrakas elab sinise maja kõrval (tema majast järgmine maja on sinine).
Inimesel, kes suitsetab Blendi, on naabriks see, kes joob vett.

Selle mõistatuse kirjutas Einstein ja väitis, et ainult 1% kogu maailma inimestest suudab selle lahendada ja ainult 0,1% inimestest lahendab selle vähem kui 45 minutiga.

Pisiasjade veidrused

Istun bussis ja olen teel tagasi reaalsusesse ning ei saa kohe kirjutamata jätta sellest, kuidas pisikesed asjad suudavad elu teatud määral veidraks ja kummaliseks teha. Nimelt käib mul viimased nädal aega (või on see ka nüüd olnud juba rohkem) pinda üks neti lehekülg. Omal ajal (aegu tagasi vähemalt kaks aastat) teenusena tellitud omale meeldetuletus sms-i näol. Tore, asi töötas, siis kui vaja tuli mulle sms ja kõik korras nagu Norras. Läks aeg mööda ja enam selliste asja ei olnud vaja ning võtsin selle maha. Jälle elu ilus. Kuid nüüd täiesti ootamatult ja ette hoiatamata hakkas see asi uuesti tööle. Ok, kustutasin oma kasutaja konto tollelt lehelt maha ja arvasin, et asi vask. A vot ei olnud, ikka tuleb mulle see meeldetuletus, kuigi seda ei ole üldse vaja.

Teine selline tüütu asi on mingi infokiri, mille tellisin ka omale mõned aastad tagasi. No oli alguses täitsa kasulik asi aga üritasin nüüd sellest jamast lahti saada. Vaja ainult kiri saata ja asi peakski kadunud olema. Aga võta näpust. Kõpsti tuli mulle sellise asja peale vastus, et mu kiri ei lähe läbi, sest mingi filter peab seda spämmiks. No vahva.

Mõned hetked tagasi otsustas minu bussiiste mulle trikki teha. Vinge tore uus buss eksju, särki-värki siin ikka rohkem kui rubla eest, et inimestel tore reisida oleks. No ja siis ka istmetel sada mugavust küljes. Istun vaikselt ja hoplaa, kihutab mu iste järsku vahekäigu poole. Nüüd tuleb meelde see väikeste laste ütlemine kui neil silmad peas suured nagu kutsikal ja nad nii nummi näoga suudavad öelda, et mina ei teinud ju midagi. Mul sama seis. Ka ripub mul silme ees mingi jope, sealt ülemisest hoiuasjast libises alla. Isegi palav ja tiba umbne siin, seda asja mulle küll selga ei ole vaja saada.

Tunnen siis pisiasjadest rõõmu nagu klassikud tavatsevad öelda:P Pisiasjade lõpetuseks peab mainima, et kui ma selle teksti valmis sain kirjutatud, siis tõrkus Interneti ühendus töötamast.

Örebro ajad

Täna hommikul oli mingi Eesti rekamees Örebro kesklinnas trikke teinud oma autoga. Tunniks ajaks liiklus kinni, no ja see tänav on üks kõige suurema liiklusega tänav ka seal. Paistab, et sel ajal võis seal päris põnev olla. Minu elasin seal sel ajal aasta tagasi. Aga siis ma kohtasin seal eestlasi vähe, noh neid ikka, kes mulle külla tulid:) Kunagi linnas poes olid mingid eriti macho tüübid, aga siis ma sattusin ainult pealt kuulma nende ülbitsevat vestlust ja nemad arvasid sel hetkel, et ega keegi eesti keelest aru ei saa. Aga ma ei hakanud ikkagi õelutsema ka sel hetkel. Eile jällegi käisin poes, kus oli rootslane, kes otsis meeleheitlikult taga eesti omapärast juustu. Lõpuks selgus, et ta otsis kohukest või vähemalt nii ma sain ta jutu põhjal lõpuks aru.