Sünagoog

Niih, tegelikult olukord, milles ma jägnevalt kirjutan, juhtus juba mõned päevad tagasi, aga väheke tegemist on olnud. Et siis jalutasin oma elukoha lähedal ning sinna ehitatakse sünagoogi (kes ei tunne mind, teab nüüd vähemalt umbes kus kandis ma elan). Ehitusplatis eraldamiseks on püsti pandud seal aed ja aia peal on iga natukese vahemaa järel kollased ehitusfirma reklaamplakatid (vähemalt ma arvan). No ja siis kõndisid seal aia juures väike tüdruk ja temast poole pikem naine (emaks ei julge tituleerida). Iga selle kollase plakati juurde jõudes pani tüdruk käe vastu seda plakatid ja seda sama tegi ka kaks sammu tema järel kõndiv naine. Mõlemad seisatasid korraks ja läksid järgmise plakati juurde. Ma tänavanurgal päris jäin seisma ja vaatasin, kas nad kõik plakatid sedasi läbi katsuvad. No ja tegidki seda. Ei tea kas mingi rituaal või õnnistamine sedasi...

püksid puruks

No natikene on katki, sest käisin Oleviste torni otsas ja siis jäin kuidagi sinna võrku kinni ja tõmbasin püksid küljetaskut kinnitava nööbi juurest puruks. Väga tubli olen, ise ka täitsa tean seda.
Olen täna kaks pudelit porgandimahla ära joonud. Olen juba pruun vai?:P
Ahjaa, kooli paberid sain ka kätte. Ehk siis lõpetasin kenasti:)

Kardiga rallimas

Vot seal käisin eile. Alguses ei osanud eriti sõita, aga lõpuks tuli selline tuhin sisse, et kohe raske pidama saada. Esimeses kurvis võttis küll kohe masina libisema ja üldse läks masin paar korda tee peal risti aga muidu oli väga vahva. Ja ühe korra kihutasin teisele masinale sisse ka, aga no see ise ronis sinna ette, läks liiga hooga kurvi võtma ja siis võttis tiba libisema. Nu ja kuuest inimesest ma olin siis viies. Täitsa tore. Tahaks lausa veel kihutada...

Dieet

Ei no on ta jee mul dieet, a kahjuks lõunaga läksin täna eriti haledalt alt. Pea 50 eeku käisin välja mingi porgandi-kurgi-tomati viilakate eest, millel nimeks veel värske salat. Hiljem võtsin ikka poest saiakese ja kohukese. No ei ole dieet.
Täna uurisin järele, et ma ikka olen ülikooli lõpetajata nimekirjas. Hetkeks tekkis kahtlus, et äkki nad selle raamatukogus maksmata kahe krooni eest ei lase mul lõpetada. No maksin hommikul ära. Kõik korras nüüd. Lisaks saab minu esimest (äkki kunagi veel läen ülikooli) ülikool lõpetamist jälgida netist aadressil: mms://video.eenet.ee/tlu ja see siis tuleval teisipäeval.
Hmm, ma ei saa lisaks aru miks inimesed blokivad. No pidin enne aastaks Rootsi kolimist korra seal käima vaatamas asja, nüüd tundub, et blokitakse see asi mul ära. Tähendab sügisest põrutan ikka Rootsi, aga kuu lõpus sinna minek on kahtluse all...
Lisaks on mul püksilukk katki. Nu vahel püsib kinni, aga väga ootamatult jälle lakkab see töötamast ja siis ma võin end piinlikus olukorras leida... Seni olen suutnud jälgida ja asi on kontrolli all, aga hiljem lähen kardiga sõitma ja siis võib see ju meelest minna...

Kuidas me Tibuga Metallica kontserdil käisime

No ma ei ole mingi hull rocki fänn, uskuge mind. Aga vot eile ma ikka sellel kontserdil käisin. Ilma plaanimata. Teadsin, et Tibu läheb sinna mingeid flaiereid jagama no ja siis saab kontserdile ka. Nu soovisin edu ja mõtlesin, et oleks võinu ise ka asja uurida, aga mis seal ikka. Toidupoes riiulite vahel jalutades helises telefon ja Tibu teatas, et neil oleks sinna veel inimesi vaja ja siis ma saaks ka kontserdile ainult, et kiiresti peab kohal olema. See kiiresti tähendas siis umbes 15 minutiga. Mis seal ikka, võileib lendas riiulisse tagasi, sest selle söömiseks poleks aega niikuinii jäänud ja jooksuga poest minema. Pooleli olevad asjad lõpetasin ära, tellisin takso ja kihutasin ühikasse. No kõrge kontsaga ikka ei hakka sinna ronima. Kingad jäidki kuskile ukse ette vedelema, öösel korjasin need kokku.

Asjad kotti ja taksoga laulukale. Tibu ikka uuris kaugel ma olen ja kui ütlesin, et teel ühikasse, kostis selle peale ALLES!! Nu hiljem enam ei öelnud kaugel olen, ainult ütlesin, et jõuan. Tee peale tuli meelde teatrisse tormamine, väga sarnane olukord igaljuhul.
Nu lõpuks ikka jõudsin kohale, tuli mingeid küsimustikke lasta inimestel täita ja flaiereid jagada. Tore oli, aga muidugi mul olid ka õlad ja nägu lõpuks päikse käes põlenud. Nautisime (nu mulle meeldib tegelikult Padar ja Sun rohkem) väheke soojendavat muusikat ja siis trügisime läbi rahvamassi süüa ostma. Dääm, kaupmehed ka seal olid ikke kavalad, seisime tohut aja järjekorras ära ja siis teatavad meile, et me ei saa friikartuleid salatiga, no tohutu kallist šašlõkki kah ei ostnud, jurasime miskeid saiakeste moodi asju. VIP rahva peldiku järjekorda jälgides ja murul peesitades ootasime siis õhtu tähti. Ja tulidki lõpuks. Muidugi selleks tuli omale teed teha läbi inimmassi ja maas prügihunnikute näol varitsevate ohtude, lisaks tuli ettevaatlik olla inimestega, kellel käes mingisugune vedelik. Hüplevate soomlaste vahel trügides õnnestus ikka mõned korrad lavale ka näha ja tervelt kaks laulu olid mulle tuttavad. No ma tõesti ei tea Metallic lugusid:) Aga suure rahvamassiga keset ööd teel ühikasse laineid teha, karjuda ja jalutada oli ka tore. Hiljem võis ühikaaknast veel tükk aega kuulda linna peal liikuvaid ehk siis rohkem karjuvai inimesi.
Hommikul ärgates vaatas peeglist aga veel rohkem päikesest punasemaks läinud nägu ning kontsade asemel tuli plätud jalga panna. Vähe valutum jalutada.

Ja hakkab pihta

Ehk siis ilm soe ja no, kes hull viitsiks toas passida kui parema meelega oleks maal, keerutaks varbaga rohukõrrekest ja naudiks värskendavat tuuleiili. A vot just passingi linnas. Järgmine nädal ka pidulik koolilõpetamine. Ning sügisest kirjutan siis siia juba hoopis ühel teisel maal toimuvast.
Nu ja loomikult keset seda päikesesära oli vaja ennast täna seaks vihastada. Ja selleks põhjuseks (minu arvates väga oluline põhjus) olid kole pikkade näppudega naabrid. Muidu on see üpris tüüpiline olnud, et külmkapist jalutab minema jogurtitops aga seekord siis nad on avastanud koridorikapis vedelevad 150-liitrised mustad prügikotid (kolimisel väga kasulikud, aga lennukisse vist ei lasta nendega...).

Oi mulle puugi teemad meelidvad

PRESSITEADE
18. mai 2006

Eesti kuulub puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide
esiritta

Euroopa riikide statistika kohaselt kuulub Eesti koos
teiste Balti riikidega
puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu
ja Eesti on nimetatud väga
kõrge riskiga piirkonnaks. Tervisekaitseinspektsiooni
andmetel registreeriti Eestis

2005. aastal 164 puukentsefaliidi juhtu, mis jääb
varasema aasta suurusjärguga
samale tasemele.

Ravimitootja Baxter Põhja- ja Baltimaade müügijuhi
Susanne Straussi sõnul on Balti
riigid üheks ohtlikumaks puukentsefaliidi leviku piirkonnaks
Euroopas ja sellega
peaksid arvestama nii siinsed elanikud kui siia reisivad turistid.
"Eestis, Lätis ja
Leedus kokku on viimastel aastatel registreeritud 1000-2000
puukentsefaliidi
juhtumit aastas, mis on kogu Euroopa kontekstis
väga murettekitav näitaja.
Turismindus Euroopa Liidu riikides kasvab suure kiirusega,
samas ei ole inimeste
teadlikkus ja informeeritus puukentsefaliidiga seotud
ohtudest piisav," ütles
Strauss.

Ehkki statistika kohaselt on Põhja-Eesti veidi suurema
nakatunute arvuga, ei saa
Eestis enam selgelt eristada kõrge ja madala puukentsefaliidi
riskiga regioone.
"Euroopa kontekstis on Eesti territoorium tervikuna väga kõrge
puukentsefaliidi
riskiteguriga. Selle ohtliku haiguse ennetamise teavitustöö on
äärmiselt oluline ja
eelkõige algab see kodust, lastevanemate tähelepanelikkusest ja
samuti vanavanemate
teadlikkusest," sõnas Strauss. Ta lisas, et Balti riigid peaksid
panustama oma
elanike teadlikkuse tõstmise kõrval ka siia saabuvate turistide
informeerimisele.

Statistika näitab, et viimase 30 aasta jooksul on puukentsefaliidi
juhtude hulk 11
Euroopa riigis kasvanud üle 400% - ühe aasta jooksul lisandub
enam kui 10 000
haigestunut. Saksamaal tõusis puukentsefaliiti haigestunud
inimeste arv 2005. aastal
varasema aastaga võrreldes 156%. Ka teistes Euroopa riikides
on märgata
haigusjuhtude suurt kasvutrendi. Näiteks Šveitsis suurenes
haigusjuhtude arv
eelmisel aastal 149% ning Tšehhis 127%. Kõrgeima riskifaktoriga
riigiks maailmas
osutus aga Läti, kus registreeriti 2005. aastal 26,9
puukentsefaliidi haigusjuhtu
100 000 elaniku kohta.

Puukentsefaliiti haigestumise suurenemist mõjutas eelmisel aastal
Eestis oluliselt
juunis-juulis toimunud rühmaviisiline haigestumine, mis sai
alguse toore kitsepiima
tarvitamisest. Kuigi haigusjuhtude arv on aastaga vähenenud
18 juhtumi võrra, ei
pruugi see tähendada nakkusohu vähenemist. Spetsialistid
prognoosivad käesolevaks
aastaks näriliste suurt hulka, sest tänavune talv oli
soodsate
paljunemistingimustega. Näriliste arvu kasv tähendab ka
puukidele head aastat -
nende arvukus kasvab. Seega võib tänavu puukentsefaliiti
ja borrelioosi nakatuda ka
rohkem inimesi.

Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu soovitatakse alustada
aprillikuus, sest
siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda,
kuid kiirvaktsineerimist
jõuab veel kasutada ka enne suvepuhkuste perioodi ja enne
seene-marja hooaja algust.

Tavaliselt algab puugihooaeg aprillis ja kestab kuni oktoobrini,
kuid pehme talv
võib seda perioodi oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks siis,
kui ööpäevane
temperatuur on +7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda
nii
puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on
haigestunud ning
pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks. Puugid võivad
levitada nii
puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Puukentsefaliidi vastu saab end kaitsta
kaitsesüstimisega, borrelioosi vastu vaktsiini pole.

Puukentsefaliidi kulg on sageli kahefaasiline. Pärast
peiteperioodi esinevad
gripilaadsed sümptomid: palavik, halb enesetunne, oksendamine.
Nädala jooksul
sümptomid kaovad. Teises faasis ehk 2-8 päeva pärast võivad
ilmneda juba ka
neuroloogilised sümptomid. Haigus kulgeb sageli raskelt
vanematel inimestel.
Ligikaudu kolmandik haigestunutest ei parane ning
puukentsefaliit võib lõppeda ka
surmaga. Viimase viie aasta jooksul on Eestis
registreeritud 1160 puukentsefaliidi
haigusjuhtumit.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades -
hõredates sega- ja
lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel või lihtsalt
rohu sees ning haagivad
sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk
rohukõrrel mõnikümmend
sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Puugihammustuse
vältimiseks soovitatakse kanda
heledaid, pikkade varrukatega ja pikkade säärtega
riideid ning kasutada
putukatõrjevahendeid.