Esmaspäev oli tegelikult see päev, mil ma oleks pidanud esialgse plaani järgi tagasi Krimmi lendama. Aga ei miskit, ikka veel siin lumisel maal. Krimmis oli möödunud nädalal 20 kraadi sooja. Isegi mõned aastad tagasi oli ühe firma harukontori rajamiseks Rumeeniasse vajalike dokumentide ajamine tunduvalt lihtsam kui Ukraina viisa saamine. Nüüd see viisa siiski juba paistab, 23. peaks kätte saama. Jooksmist, sahmimist, närveldamist oli aga paras kopa täis.
Selgus ju, et HIV testi on viisa jaoks vaja teha. Tegin, aga minul mingi veider veri ja nii esimene proov ei andnud mitte mingit tulemust. Esmaspäeval aga andsin uue proovi ja eile teatas arst rõõmsa naeratusega, et negatiivne. No saan jõulud Eestis veeta, kuid plaanitud jõulukontsert Krasnodarkas jääb nüüd küll ära kahjuks. Vast siiski saame aastavahetuseks väikse esinemise kokku panna. Juba mõni päev tagasi helistati ka mulle Krimmist, et tulgu ma juba rutem tagasi, neil snegurotškat vaja:)
Eile tegelesin Tallinna kesklinnas aga auto jalutamisega, sest pärastlõunal asusime sõbranna ja tema pisikese pojaga autos teele Kostiverre Tallinnast. Esimene ristmik ja sõbranna auto otsustas välja surra. Nii totaalselt, et enam ei käivitunud. Mis siis ikka, sõbranna roolis ja lükkasin teistelt autodelt eest ära, aga libe ja vastu väikest tõusu ei olnud see üldsegi nii kerge. Lõpuks ühe auto roolis olnud naisterahval hakkas minust kahju ja tuli appi. Bensiinijaamas, kuhu auto järgnevalt seisma jäi, olin ülimalt rõõmus, et ma ikka kolm kuud Krimmis olen veetnud, sest seal tankinud autojuhtidelt krokodille küsides tuli nii mitmegagi vene keeles suhelda. Jutud said aetud, aga auto ei käivitunud ikka. Lõpuks üle tee asunud autosalongi töötajal hakkas kahest tüdrukust ja pisikesest lapsest kahju ning andis väheke voolu. Järgmise ristmiku juures aga selgus, et ei olnud sellest voolust midagi kasu. Jälle lükkasin masinat. Selleks ajaks oli juba pime ja närvilistelt kaasliiklejatelt tuli ainult signaalitamist.
Väga tore on omada abivalmis sõpru, kes appi tulevad ja nii nad vedasid masina ohutumasse paika. Ristmikul oli küll hirm, et mõni buss sõidab külje maha või järgmine masin sõidab tagant sisse, ohutuled ju tööle ei hakanud. Sõbranna lõpuks korraldas auto äraveo ja täna peaks juba parandusest sõitva masina kätte saama.
2 comments:
Viitasin Teie blogile oma blogikalendris. Ilusat ja rahulikku jõuluootust ja aega!
et siis saan aru, et auto ei käivitunudki. vot siis, vitsa autole vaja.:) loodan, et te koik kambas ikka korralikult kostiverre lopuks joudsite, sina ja sobranna ja sobranna laps.:) ehk oleks pidanud sobranna abikaasa lükkama kutsuma..:P
Post a Comment