Et siis nüüd olen Rootsis tagasi ja kirjutan sellest, mis tee peal juhtus.
Asi ise algas kenasti. Reede. Ilus päikseline päev, sooja lubas 23 kraadi. Eelmine õhtu pakkisin oma asjad kõik kenasti seljakotti ja kuna ainult nädalavahetuseks minek, siis arvasin, et käsipagasiga saab hakkama. Kuna lend Arlandast oli alles õhtu poole, siis olin hommikul veel kontoris. Käisime hiina restoranis lõunat söömas ja peale seda marssisin raudteejaama. Sain ilusti piletid välja prinditud ja otsisin õige peatuse üles. Seal näitas kiri midagi kahtlast, millest ma kahjuks aru ei saanud ning kui valjuhääldis miskit Stockholmi rongi kohta öeldi, siis tuli kehv tunne sisse. Läheduses oleva tütarlapse käest sain teada, et rong jääb pool tundi hiljaks. Hakkasin aegu arvutama ning ka Kristina mainis telefonis minu murekõne peale, et küll ma jõuan. Lootsin seda tõesti. 14.38 väljuma pidanud rong tegi seda lõpuks 15.03. Kõik oli tore kuni rong järsku tee peal seisma jäi. Uurisin kaasreisijatelt olukorda. Ütles mulle siis, et õli temperatuur oli kõrgeks läinud nind nad peavad jahutama. Lisaks suleti tualetid, pidi kuidagi jahutamisele hea olema. Kõrvalistuja lisas veel, et viimane kord seisis rong sedasi 25 minutit. Ikka veel lootsin jõuda.
Siis rong hakkas kenasti pärast 10 minutit seistmist sõitma. Kaua aga ei sõitnud, vaid paar peatust hiljem teatati, et tuleb rongi vahetada, sest see enam edasi sõita ei saa. Minu vastas istunud tädi uuris sõbralikult, et kas ma üldse rootsi keelt ei räägi ja kuhu mul vaja minna. Rääkisin siis loo ära, et lennukile vaja jõuda. Selgus, et tal ka, kuid tal ei olnud nii vara lend kui mul. Kui rongilt maha saime aitas ta mul rongitöötajat üles leida ja käskis neil mind aidata. Uurisid siis nad mu lennukipiletit ja helistasid igale poole. Lõpuks saatsid mu selle rongi peale, kuhu kõik teised läksid ning sellega asi lõppes nende poolt.
Uue rongi peal leidsin jälle sõbraliku tädi üles ning lootsin siiski veel lennuki peale jõuda. Lennuki väljumisaeg oli 18.15 ning rong pidi Stockholmi lõpuks jõudma 17.30. Esialgne saabumisaeg oli 16.23. Vahepeal teatati veel valjuhääldist, et keskmise vaguni konditsioneer ei tööta. Siis järsku aeglustas rong kiirust ning tuli välja, et aeglasem rong oli ees. Lõpuks jõudsime Stockholmi, sealt koos selle sõbraliku tädi ja tema kaaslastega tormasime Arlanda Expressi peale. Kui hingeldades piletikassa ette jõudsin ja piletit küsisin, siis müüja teatas, et aega küll. Jah muidugi!!!
17.50 läks Arlanda Express lennujaama. Enne kohale jõudmist muidugi tuli korra veel selle ees sõitva aeglasema rongi jama. Kui express 18.08 peatus, siis oi kuidas ma jooksin. Lõpuks kahes kohast teed küsides jõudsin mingi pileti tädi jutule, kes teatas, et liiga hilja. Enam ma ei lootnud lennuki peale jõuda. Kel oli sel hetkel täpselt 18.15.
Hetkel kui kell näitab 19.14 istun ma Arlanda lennuväljal ning ootan, mis edasi saab. Hetkel ei tea, kas lähen tagasi Örebrosse või ööbin Stockholmis ja lähen hommikul kuidag Strasbourgi. Muidu üks noormees Norrast, kes ka Strasbourgi läheb ja kellega ma pidin Münhenist sama lennukiga edasi minema, saatsi just sõnumi, et tal lennuk jääb hiljaks ning ei tea, kas järgmise lennu peale jõuab. Loodan, et jõuab.
20.45. Ikka Arlandas ja kuna jäätee on liiga külm juua, siis ootan jääkuubikute sulamist ja teen kirjutamisega aega parajaks. Vahepeal siis selgus, et ma ikka lähen Strasbourgi, aga ma lähen hommikul. Et siis lennuk läheb 6.20 Frankfurti. Ning ma olen juba varakult platsis ehk siis üldse olen öö lennujaamas. Frankfurdist siis lähen bussiga Strasbourgi. Bussi jaoks tühjendasin oma rootsi pangaarve ja vahetasin eurodeks. Tegelt arvet päris tühjaks ei teinud, miski 60 seki jäi siiski alles. Lennujaamas leidsin ainsa hindade poolest normaalse söögikoha ja see McDonalds ning selle seikluse puhul võtsin lausa bigmac eine. Ennist pugisin siin burgerit ja vaatasin õhkutõusvaid lennukeid. Hops ja hops muudkui üksteise järel lähevad. Väga vinge vaade minu õhtusöögi juurde. Kusjuures mõtlesin, et rämpstoit lennujaamas vist saab minu väikeseks traditsiooniks, sest Kopenhaagenis lendu Örebrosse oodates sõin ma seal hirmkallist hot-dogi.
Nüüd on kell 21.14. Lähen otsin mingi hea pehme tooli kuskilt ja keeran magama. Siin hakkasid nad juba koristama ja asju kokku panema.
Esmaspäev 25.09 hommik Strasbourgis
Et siis lõpuks jõudsin ikka kohale ja poole tunni pärast hakkan uuesti ära minema. Arlanda lennujaamas tukkumiseks valisin sealsetest pinkidest ühe välja, mis kahjuks küll ei olnud mitte üks raas pehme, kuid pehmeme tooliga võrreldes oli sellel palju vähem künklikke piirkondi. Vahelduva eduga magasin seal kella neljani hommikul, siis aga hakkas külm. Keegi uus unine vallutas hiljem selle sama pingi sel ajal kui ma WC-s käisin ning seega ma suundusin alasse, kus mu lennuki check-in asus. Enda rõõmuks märkasin, et ka teised olid varakult kohale tulnud. Lend Frankfurti möödus peamiselt magades, sest lennukis oli palju pehmem ja mugavam. Frankfurdi lennujaamas aga sain palju-palju kõndida. Esiteks võttis aega bussipileti müügikoha otsimine. See käes, siis tegin kolm ringi, et bussipeatus leida. Lõpuks tuli välja, et see peatus ei olnud üldsegi kaugel. Bussiistmed olid veel mugavamad, sest kahe tunni pärast ärkasin Strasbourgis. Kitsad tänavad, pisikesed autod ning inglise keelega pole seal suurt midagi peale hakata.
12.09. Frankfurdi lennujaamas olen. Seekord mul õnneks natukene aega on, sest lend läheb alles 16.10. Juba kujutan ette kui ma check-ini lähen, siis on natuke segadust, sest mu perekonnanimi on valesti kirjutatud. Teise tähena on kusagilt mingi a tekkinud järsku. Bussisõit siia möödus kiiresti – magasin jälle. Lisaks veel lennujaamas teatud ala piirati ära ja inimesed aeti kõik kaugemale, vist mingi pommiähvardus oli.
Selline see reis oli, oktoobris tuleb jälle Prantsusmaale minna. Eks näis, kuidas siis läheb.
Asi ise algas kenasti. Reede. Ilus päikseline päev, sooja lubas 23 kraadi. Eelmine õhtu pakkisin oma asjad kõik kenasti seljakotti ja kuna ainult nädalavahetuseks minek, siis arvasin, et käsipagasiga saab hakkama. Kuna lend Arlandast oli alles õhtu poole, siis olin hommikul veel kontoris. Käisime hiina restoranis lõunat söömas ja peale seda marssisin raudteejaama. Sain ilusti piletid välja prinditud ja otsisin õige peatuse üles. Seal näitas kiri midagi kahtlast, millest ma kahjuks aru ei saanud ning kui valjuhääldis miskit Stockholmi rongi kohta öeldi, siis tuli kehv tunne sisse. Läheduses oleva tütarlapse käest sain teada, et rong jääb pool tundi hiljaks. Hakkasin aegu arvutama ning ka Kristina mainis telefonis minu murekõne peale, et küll ma jõuan. Lootsin seda tõesti. 14.38 väljuma pidanud rong tegi seda lõpuks 15.03. Kõik oli tore kuni rong järsku tee peal seisma jäi. Uurisin kaasreisijatelt olukorda. Ütles mulle siis, et õli temperatuur oli kõrgeks läinud nind nad peavad jahutama. Lisaks suleti tualetid, pidi kuidagi jahutamisele hea olema. Kõrvalistuja lisas veel, et viimane kord seisis rong sedasi 25 minutit. Ikka veel lootsin jõuda.
Siis rong hakkas kenasti pärast 10 minutit seistmist sõitma. Kaua aga ei sõitnud, vaid paar peatust hiljem teatati, et tuleb rongi vahetada, sest see enam edasi sõita ei saa. Minu vastas istunud tädi uuris sõbralikult, et kas ma üldse rootsi keelt ei räägi ja kuhu mul vaja minna. Rääkisin siis loo ära, et lennukile vaja jõuda. Selgus, et tal ka, kuid tal ei olnud nii vara lend kui mul. Kui rongilt maha saime aitas ta mul rongitöötajat üles leida ja käskis neil mind aidata. Uurisid siis nad mu lennukipiletit ja helistasid igale poole. Lõpuks saatsid mu selle rongi peale, kuhu kõik teised läksid ning sellega asi lõppes nende poolt.
Uue rongi peal leidsin jälle sõbraliku tädi üles ning lootsin siiski veel lennuki peale jõuda. Lennuki väljumisaeg oli 18.15 ning rong pidi Stockholmi lõpuks jõudma 17.30. Esialgne saabumisaeg oli 16.23. Vahepeal teatati veel valjuhääldist, et keskmise vaguni konditsioneer ei tööta. Siis järsku aeglustas rong kiirust ning tuli välja, et aeglasem rong oli ees. Lõpuks jõudsime Stockholmi, sealt koos selle sõbraliku tädi ja tema kaaslastega tormasime Arlanda Expressi peale. Kui hingeldades piletikassa ette jõudsin ja piletit küsisin, siis müüja teatas, et aega küll. Jah muidugi!!!
17.50 läks Arlanda Express lennujaama. Enne kohale jõudmist muidugi tuli korra veel selle ees sõitva aeglasema rongi jama. Kui express 18.08 peatus, siis oi kuidas ma jooksin. Lõpuks kahes kohast teed küsides jõudsin mingi pileti tädi jutule, kes teatas, et liiga hilja. Enam ma ei lootnud lennuki peale jõuda. Kel oli sel hetkel täpselt 18.15.
Hetkel kui kell näitab 19.14 istun ma Arlanda lennuväljal ning ootan, mis edasi saab. Hetkel ei tea, kas lähen tagasi Örebrosse või ööbin Stockholmis ja lähen hommikul kuidag Strasbourgi. Muidu üks noormees Norrast, kes ka Strasbourgi läheb ja kellega ma pidin Münhenist sama lennukiga edasi minema, saatsi just sõnumi, et tal lennuk jääb hiljaks ning ei tea, kas järgmise lennu peale jõuab. Loodan, et jõuab.
20.45. Ikka Arlandas ja kuna jäätee on liiga külm juua, siis ootan jääkuubikute sulamist ja teen kirjutamisega aega parajaks. Vahepeal siis selgus, et ma ikka lähen Strasbourgi, aga ma lähen hommikul. Et siis lennuk läheb 6.20 Frankfurti. Ning ma olen juba varakult platsis ehk siis üldse olen öö lennujaamas. Frankfurdist siis lähen bussiga Strasbourgi. Bussi jaoks tühjendasin oma rootsi pangaarve ja vahetasin eurodeks. Tegelt arvet päris tühjaks ei teinud, miski 60 seki jäi siiski alles. Lennujaamas leidsin ainsa hindade poolest normaalse söögikoha ja see McDonalds ning selle seikluse puhul võtsin lausa bigmac eine. Ennist pugisin siin burgerit ja vaatasin õhkutõusvaid lennukeid. Hops ja hops muudkui üksteise järel lähevad. Väga vinge vaade minu õhtusöögi juurde. Kusjuures mõtlesin, et rämpstoit lennujaamas vist saab minu väikeseks traditsiooniks, sest Kopenhaagenis lendu Örebrosse oodates sõin ma seal hirmkallist hot-dogi.
Nüüd on kell 21.14. Lähen otsin mingi hea pehme tooli kuskilt ja keeran magama. Siin hakkasid nad juba koristama ja asju kokku panema.
Esmaspäev 25.09 hommik Strasbourgis
Et siis lõpuks jõudsin ikka kohale ja poole tunni pärast hakkan uuesti ära minema. Arlanda lennujaamas tukkumiseks valisin sealsetest pinkidest ühe välja, mis kahjuks küll ei olnud mitte üks raas pehme, kuid pehmeme tooliga võrreldes oli sellel palju vähem künklikke piirkondi. Vahelduva eduga magasin seal kella neljani hommikul, siis aga hakkas külm. Keegi uus unine vallutas hiljem selle sama pingi sel ajal kui ma WC-s käisin ning seega ma suundusin alasse, kus mu lennuki check-in asus. Enda rõõmuks märkasin, et ka teised olid varakult kohale tulnud. Lend Frankfurti möödus peamiselt magades, sest lennukis oli palju pehmem ja mugavam. Frankfurdi lennujaamas aga sain palju-palju kõndida. Esiteks võttis aega bussipileti müügikoha otsimine. See käes, siis tegin kolm ringi, et bussipeatus leida. Lõpuks tuli välja, et see peatus ei olnud üldsegi kaugel. Bussiistmed olid veel mugavamad, sest kahe tunni pärast ärkasin Strasbourgis. Kitsad tänavad, pisikesed autod ning inglise keelega pole seal suurt midagi peale hakata.
12.09. Frankfurdi lennujaamas olen. Seekord mul õnneks natukene aega on, sest lend läheb alles 16.10. Juba kujutan ette kui ma check-ini lähen, siis on natuke segadust, sest mu perekonnanimi on valesti kirjutatud. Teise tähena on kusagilt mingi a tekkinud järsku. Bussisõit siia möödus kiiresti – magasin jälle. Lisaks veel lennujaamas teatud ala piirati ära ja inimesed aeti kõik kaugemale, vist mingi pommiähvardus oli.
Selline see reis oli, oktoobris tuleb jälle Prantsusmaale minna. Eks näis, kuidas siis läheb.
1 comment:
Minu arust polegi olemas midagi meeldivamat kui lennukist maha jäämine.
Voi kui hästi järgi mõtelda, siis on küll - lennukist maha tõstmine vahetult enne väljalendu on veel vahvam. Tean-tean :) Kopenhaagen on 1 tore ja "marusoodne" koht konutamiseks.
Post a Comment