Tegelikult on asjad suhteliselt korras, aga paari päevaga on parajate lollustega hakkama saadud. Vist hakkab ka teatud väsimus tekkima.
Üks päev sai makarone keedetud. Selline tavaline kokkamine, aga vot siis kui nende kurnamiseks läks tekkis väike jama. Parajat sõela ei olnud ja siis kasutasin kaant (või siis kaas, ma nende kahe sõna osadest käänamistest ikke veel ei jaga midagi), kuid see räbakas libises poti pealt ära ja terve kraanikauss oli makarone täis. Tore tunne oli küll.
Järgmine juhtum oli samal päeval kui ajasin sassi kaks täpselt sama värvi, aga erineva sisuga tassi. Ühes oli punane jook aga teises jahtunud kohvi. Soovisin mitte kohviga tassi, aga päris nii ei läinud.
Aga kõige üllatavam juhtum oli eile. Lugu sai alguse sellest, et võtsin kätte oma heleda dressipluusi, et seda tooli pealt mujale panna. Jäin seda aga järsku lollaka näoga põrnitsema. Milles asi? Nimelt oli dressipluusi selja osa küljes selline vana ja kulunud puust pesulõks. Njah, aga kus see sinna sai? Dressipluus käis pesus ja kuivas õues ning oli selle pesulõksuga kinnitatud. Kiiruga sai see võetud ja selga pandud ning umbes kolm tundi bussiga sõidetud, peale seda veel käisin poes. Kogu aeg oli seljas see sama dressipluus. Ime kah, et siis lollakas nägu pähe ei teki kui avastada lõpuks, et pesulõks selja peal on pool ilma läbi käidud.
Vahva ju...
No comments:
Post a Comment