22.5.06

Oi mulle puugi teemad meelidvad

PRESSITEADE
18. mai 2006

Eesti kuulub puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide
esiritta

Euroopa riikide statistika kohaselt kuulub Eesti koos
teiste Balti riikidega
puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu
ja Eesti on nimetatud väga
kõrge riskiga piirkonnaks. Tervisekaitseinspektsiooni
andmetel registreeriti Eestis
2005. aastal 164 puukentsefaliidi juhtu, mis jääb
varasema aasta suurusjärguga
samale tasemele.

Ravimitootja Baxter Põhja- ja Baltimaade müügijuhi
Susanne Straussi sõnul on Balti
riigid üheks ohtlikumaks puukentsefaliidi leviku piirkonnaks
Euroopas ja sellega
peaksid arvestama nii siinsed elanikud kui siia reisivad turistid.
"Eestis, Lätis ja
Leedus kokku on viimastel aastatel registreeritud 1000-2000
puukentsefaliidi
juhtumit aastas, mis on kogu Euroopa kontekstis
väga murettekitav näitaja.
Turismindus Euroopa Liidu riikides kasvab suure kiirusega,
samas ei ole inimeste
teadlikkus ja informeeritus puukentsefaliidiga seotud
ohtudest piisav," ütles
Strauss.

Ehkki statistika kohaselt on Põhja-Eesti veidi suurema
nakatunute arvuga, ei saa
Eestis enam selgelt eristada kõrge ja madala puukentsefaliidi
riskiga regioone.
"Euroopa kontekstis on Eesti territoorium tervikuna väga kõrge
puukentsefaliidi
riskiteguriga. Selle ohtliku haiguse ennetamise teavitustöö on
äärmiselt oluline ja
eelkõige algab see kodust, lastevanemate tähelepanelikkusest ja
samuti vanavanemate
teadlikkusest," sõnas Strauss. Ta lisas, et Balti riigid peaksid
panustama oma
elanike teadlikkuse tõstmise kõrval ka siia saabuvate turistide
informeerimisele.

Statistika näitab, et viimase 30 aasta jooksul on puukentsefaliidi
juhtude hulk 11
Euroopa riigis kasvanud üle 400% - ühe aasta jooksul lisandub
enam kui 10 000
haigestunut. Saksamaal tõusis puukentsefaliiti haigestunud
inimeste arv 2005. aastal
varasema aastaga võrreldes 156%. Ka teistes Euroopa riikides
on märgata
haigusjuhtude suurt kasvutrendi. Näiteks Šveitsis suurenes
haigusjuhtude arv
eelmisel aastal 149% ning Tšehhis 127%. Kõrgeima riskifaktoriga
riigiks maailmas
osutus aga Läti, kus registreeriti 2005. aastal 26,9
puukentsefaliidi haigusjuhtu
100 000 elaniku kohta.

Puukentsefaliiti haigestumise suurenemist mõjutas eelmisel aastal
Eestis oluliselt
juunis-juulis toimunud rühmaviisiline haigestumine, mis sai
alguse toore kitsepiima
tarvitamisest. Kuigi haigusjuhtude arv on aastaga vähenenud
18 juhtumi võrra, ei
pruugi see tähendada nakkusohu vähenemist. Spetsialistid
prognoosivad käesolevaks
aastaks näriliste suurt hulka, sest tänavune talv oli
soodsate
paljunemistingimustega. Näriliste arvu kasv tähendab ka
puukidele head aastat -
nende arvukus kasvab. Seega võib tänavu puukentsefaliiti
ja borrelioosi nakatuda ka
rohkem inimesi.

Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu soovitatakse alustada
aprillikuus, sest
siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda,
kuid kiirvaktsineerimist
jõuab veel kasutada ka enne suvepuhkuste perioodi ja enne
seene-marja hooaja algust.

Tavaliselt algab puugihooaeg aprillis ja kestab kuni oktoobrini,
kuid pehme talv
võib seda perioodi oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks siis,
kui ööpäevane
temperatuur on +7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda
nii
puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on
haigestunud ning
pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks. Puugid võivad
levitada nii
puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi.
Puukentsefaliidi vastu saab end kaitsta
kaitsesüstimisega, borrelioosi vastu vaktsiini pole.

Puukentsefaliidi kulg on sageli kahefaasiline. Pärast
peiteperioodi esinevad
gripilaadsed sümptomid: palavik, halb enesetunne, oksendamine.
Nädala jooksul
sümptomid kaovad. Teises faasis ehk 2-8 päeva pärast võivad
ilmneda juba ka
neuroloogilised sümptomid. Haigus kulgeb sageli raskelt
vanematel inimestel.
Ligikaudu kolmandik haigestunutest ei parane ning
puukentsefaliit võib lõppeda ka
surmaga. Viimase viie aasta jooksul on Eestis
registreeritud 1160 puukentsefaliidi
haigusjuhtumit.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades -
hõredates sega- ja
lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel või lihtsalt
rohu sees ning haagivad
sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk
rohukõrrel mõnikümmend
sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Puugihammustuse
vältimiseks soovitatakse kanda
heledaid, pikkade varrukatega ja pikkade säärtega
riideid ning kasutada
putukatõrjevahendeid.

28.4.06

Kuidas olla lammas?

Uskuge see ei ole üldsegi raske. Njah, vähemalt minul mitte. Nimelt, selleks, et olla lammas on hea variant unustada telefon mantli taskusse. Jätta see mantel koridori nagisse ja ise toas olla (susserdasin vist sel ajal midagi arvuti taga) ning kuulata kui aeg-ajalt see sama telefon seal mantli taskus heliseb. Lisaks tuleb veel tigetseda, et on ikka jobud naabrid ei taipa oma telefoni vastu võtta ja vot sama helin ka veel kui minu telefoni osadel gruppidel. Endal ka häbi, aga lõpuks ikka taipasin, et see vist ongi minu telefon. (Selle aja peale näitas telefoni ekraan juba 7 vastamata kõnet).

Aga see ei ole veel kõik. Suhteliselt lihtne variant lambaks olemiseks on päev otsa kontoris ringi tuuseldada ja peale pikka päeva alles kodus avastada, et ilus särgiken on terve päev seljas olnud tagurpidi (silt, mis üldjuhul on kukla peal, oli seekord lõua all). Tundsin küll, et kuidagi ebamugav on, aga ei teinud sellest siiski suurt välja.

Aga need ei ole ka ainsad variandid, kuidas lammas olla, kuid endalgi hakkab häbi. Aga tore on see, et peagi valmib järjekordne töö ajaveebidest... seekord bakatöö...

29.3.06

elust

ELEMENT: 115
NIMETUS: naine

SÜMBOL: Fm
AVASTAJA: Aadam
MASS: 60 kg, leidunud ka 40-250 kg-sed isotoobid
LEVIK: väga levinud

FÜÜSIKALEISED OMADUSED: Sulab teatud mõjutamise tulemusel. Läheb iseenesest keema ja jahtub ilma väliste põhjusteta. Paisumise koefitsent: aastatega kasvav.

KEEMILISED OMADUSED: Väga hästi mõjutatav Ag, Au, Pt jt väärismetallide poolt. Imendab hinnalisi aineid suurtes kogustes. Võib ootamatult plahvatada. Kiiresti mõjutatav etüülalkoholist. Aktiivsus sõltub kellaajast.

KASUTAMINE: Sageli kasutatakse dekoratiivsetel eesmärkidel, näiteks sportautodes ja vastuvõttudel. On tõhusa puhastava ja peseva toimega. Aitab lõõgastuda ning stressi maandada.

KVALITATIIVNE REAKTSIOON: Muutub roheliseks, kui läheduses asub teine, väljapaistvam isend.

OHUTUSREEGLID: Kogenematutes kätes võib põhjustada tõsiseid probleeme, isegi traumasid. Ametlikult on keelatud omada rohkem kui 1 isendit, mitteametlikult on võimalik, ent tuleb jälgida, et nad ei satuks üksteisele liiga lähedale.

22.2.06

Naisbussijuht

On ütlemine, et kui naine roolis, siis auto kraavis. Kuigi olen ka ise naissoost, tuleb tõdeda, et aega-ajalt võib see tõeks osutuda. Vaikne nädalavahetus sai Lõuna-Eestis veedetud ja tuli asuda tagasi teele. Linnapildis on naisbussijuhid suhteliselt tavaline nähtus, kuid maaliini bussi roolis naist nähes tuli vähe üllatunum nägu kui tavaliselt. Tore viisakas tädi oli muidu, aga võrreldes meesbussijuhtidega oli iste ikka tal tunduvalt rooli lähedal. Bussi ees osas istusid arvatavasti sanatooriumis puhkamas käinud mammid, kes kõik rõõmsalt kuulasid Elmarit ja hea laulu ajal ümisesid ka kaasa. Mõned korrad ka kommenteerisid vastu tulevate autojuhtide sõidukombeid kui nood piisavalt vara ei tahtnud täistulesid maha võtta või isegi kitsal teel liiga keskel sõitsid. Linna jõudes esimesel ringteel avaldus siis tuntud ütlus naisjuhtide pihta, sest tädi väga ülbelt ja julmalt keeras ringil sõitvale bemmile ette. Järgnes äkkpidurdus nii bussil kui autol. Aga seekord tädi ei kätsatanudki enam. Väga vait jäid hoopis...

16.2.06

tempel pihku igaveseks

No juhtus nii, et nüüd on tempel peos. Veel täpsemini öeldes lausa peopesas. Miks nii? Oli vaja mingile dokumendile templit alla lüüa, tegin seda. Sai see löödud, siis aga mingi valemiga suunasin templit natikene oma peopesa juurde ja siis nüüd seal ongi paras sinine lärakas. Neli korda olen kätt pesnud ja maha veel ei ole tulnud. Oi ma olen osav, ise ka imestan...

3.2.06

Kuidas me Tibuga teatris käisime

Aga enne sissejuhatuseks olukord tänavalt. Kitsas vanalinna tänav, lund sajab, lõikav tuul puhub ning raskusi on püsti seismisega, sest maapinnal valitseb meeletu libedus. Tulevad vastu kaks meest, keda lahutab üksteisest nende vahel olev kilesse pakitud diivan, ning nad püüavad seda tassides vaikselt libedal tänaval liikuda. Järsku hakkab esimene mees teisega pahandama. (Jutt toimub vene keeles). "Kurat, sa ju ütlesid, et see kolmteist (maja number ei ole jutustajal täpselt meeles) on siin pool. Ei ole ju." Ning mehed keeravad otsa ringi. Esimene ikka sõimleb. "No kurat, mis sa siis ütlesid, et siiapoole peame minema." Teine mees: "No aga ma arvasin, et on siin, kurat, mis sa sõimled." Esimen: "Näed siin on ju hoopis number viis ja kus kurat see hoov nüüd on? A gde eta hoov?." Sõimlemine muidugi jätkub. Lõpuks hõikab esimene mees suvalisele vastutulijale ja küsib kus vastava numbriga maja hoov on. Minust jäid nad siiski tänavale ukerdama.

Nii, nüüd siis teatri lugu. Juhtus see mõned tunnid peale diivani vedajatega kohtumist. Tööst väsinuna läksin koju, kus Tibu parajasti teatrisse minekuks valmis. Oli teine seda oodanud juba kolm kuud. Rabasin kiiresti külmkapist omale pooliku topsi jogurtit, salati ja saia ning ronis voodisse neid sööma. Kahe ampsu vahepeal küsisin ka Tibult, kes seal etenduses veel peale Matvere mängivad. Selle peale läks ta arvuti taha ning tahtis teatri kodukalt vaadata. Kell oli sel hetkel 17:43. Vaikselt sätib veel oma asju ja lobiseme. Heites pilgu Internetilehele teatab ta järsku, et teater hakkab kell kuus. Tibu arvas, et kell seitse. Edasine toimus juba meeletu kiirusega. Sabistamine, Tibu jõudis mõelda, et kursaõde, kellega koos ta pidi minema, lõpetab õppesõidu täpselt kell kuus ja ei jõuaks teatrisse. Kiire mõttekäik ja pakkusin, et tulen ise siis temaga. Kiired kõned mitmesse taksofirmasse, ühel ei olnud autot linnas, teine oli kinni ja kolmas pani ootele. Kiirelt riidevahetus, kes käskis hakkada kiirel hetkel jalga ajama varvassokke aga just seda ma tegin. "Kle anna mulle kiiresti midagi peale siia, noh näiteks pintsak kapist," jõudsin ma öelda pükse jalga tõmmates.
Üleriided selga ja kiire jooksuga välja. Lumi ja libe, hõlmad lahti. Võtmed lendavad lumme. Paistab üks takso. Uks lahti ja räntsatame sisse. "Linnateater ja nii kiiresti kui võimalik!" Taksojuht ei luba midagi, tipptund veel liikluses siiski. Otsin juba raha valmis. Kell on 17:56. Takso peatub. Tibu tormab välja. Maksan arvet. Astun autost välja. Tibut ei paista. Tormab teiselt poolt. Siseneme suurest uksest, vale koht. Tuleb hoopis keldrisse minna. Tormame sinna, riided kiiresti riidehoidu ja mingit koridori pidi jooksu. Kohad viimases reas, istume ja ongi teater:D

Tore oli, muidugi tuli hirmsasti teatud momentidel köha peale. Tibu oli õnneks mynhonit varunud. Napilt enne lõppu hakkas meeletult naljakas, sest Tibu kõht korises. Aga saalis oli väga vaikne.

Koju minek oli juba tunduvalt rahulikum. Jalutasime:)

Koju jõudes avasaime, et tuppa oli tuli põlema jäänud ning minu voodi ees vedeles sai, salat ja ikka veel poolik tops jogurtit.