elust

ELEMENT: 115
NIMETUS: naine

SÜMBOL: Fm
AVASTAJA: Aadam
MASS: 60 kg, leidunud ka 40-250 kg-sed isotoobid
LEVIK: väga levinud

FÜÜSIKALEISED OMADUSED: Sulab teatud mõjutamise tulemusel. Läheb iseenesest keema ja jahtub ilma väliste põhjusteta. Paisumise koefitsent: aastatega kasvav.

KEEMILISED OMADUSED: Väga hästi mõjutatav Ag, Au, Pt jt väärismetallide poolt. Imendab hinnalisi aineid suurtes kogustes. Võib ootamatult plahvatada. Kiiresti mõjutatav etüülalkoholist. Aktiivsus sõltub kellaajast.

KASUTAMINE: Sageli kasutatakse dekoratiivsetel eesmärkidel, näiteks sportautodes ja vastuvõttudel. On tõhusa puhastava ja peseva toimega. Aitab lõõgastuda ning stressi maandada.

KVALITATIIVNE REAKTSIOON: Muutub roheliseks, kui läheduses asub teine, väljapaistvam isend.

OHUTUSREEGLID: Kogenematutes kätes võib põhjustada tõsiseid probleeme, isegi traumasid. Ametlikult on keelatud omada rohkem kui 1 isendit, mitteametlikult on võimalik, ent tuleb jälgida, et nad ei satuks üksteisele liiga lähedale.

Porgand

Naisbussijuht

On ütlemine, et kui naine roolis, siis auto kraavis. Kuigi olen ka ise naissoost, tuleb tõdeda, et aega-ajalt võib see tõeks osutuda. Vaikne nädalavahetus sai Lõuna-Eestis veedetud ja tuli asuda tagasi teele. Linnapildis on naisbussijuhid suhteliselt tavaline nähtus, kuid maaliini bussi roolis naist nähes tuli vähe üllatunum nägu kui tavaliselt. Tore viisakas tädi oli muidu, aga võrreldes meesbussijuhtidega oli iste ikka tal tunduvalt rooli lähedal. Bussi ees osas istusid arvatavasti sanatooriumis puhkamas käinud mammid, kes kõik rõõmsalt kuulasid Elmarit ja hea laulu ajal ümisesid ka kaasa. Mõned korrad ka kommenteerisid vastu tulevate autojuhtide sõidukombeid kui nood piisavalt vara ei tahtnud täistulesid maha võtta või isegi kitsal teel liiga keskel sõitsid. Linna jõudes esimesel ringteel avaldus siis tuntud ütlus naisjuhtide pihta, sest tädi väga ülbelt ja julmalt keeras ringil sõitvale bemmile ette. Järgnes äkkpidurdus nii bussil kui autol. Aga seekord tädi ei kätsatanudki enam. Väga vait jäid hoopis...

tempel pihku igaveseks

No juhtus nii, et nüüd on tempel peos. Veel täpsemini öeldes lausa peopesas. Miks nii? Oli vaja mingile dokumendile templit alla lüüa, tegin seda. Sai see löödud, siis aga mingi valemiga suunasin templit natikene oma peopesa juurde ja siis nüüd seal ongi paras sinine lärakas. Neli korda olen kätt pesnud ja maha veel ei ole tulnud. Oi ma olen osav, ise ka imestan...

Kuidas me Tibuga teatris käisime

Aga enne sissejuhatuseks olukord tänavalt. Kitsas vanalinna tänav, lund sajab, lõikav tuul puhub ning raskusi on püsti seismisega, sest maapinnal valitseb meeletu libedus. Tulevad vastu kaks meest, keda lahutab üksteisest nende vahel olev kilesse pakitud diivan, ning nad püüavad seda tassides vaikselt libedal tänaval liikuda. Järsku hakkab esimene mees teisega pahandama. (Jutt toimub vene keeles). "Kurat, sa ju ütlesid, et see kolmteist (maja number ei ole jutustajal täpselt meeles) on siin pool. Ei ole ju." Ning mehed keeravad otsa ringi. Esimene ikka sõimleb. "No kurat, mis sa siis ütlesid, et siiapoole peame minema." Teine mees: "No aga ma arvasin, et on siin, kurat, mis sa sõimled." Esimen: "Näed siin on ju hoopis number viis ja kus kurat see hoov nüüd on? A gde eta hoov?." Sõimlemine muidugi jätkub. Lõpuks hõikab esimene mees suvalisele vastutulijale ja küsib kus vastava numbriga maja hoov on. Minust jäid nad siiski tänavale ukerdama.

Nii, nüüd siis teatri lugu. Juhtus see mõned tunnid peale diivani vedajatega kohtumist. Tööst väsinuna läksin koju, kus Tibu parajasti teatrisse minekuks valmis. Oli teine seda oodanud juba kolm kuud. Rabasin kiiresti külmkapist omale pooliku topsi jogurtit, salati ja saia ning ronis voodisse neid sööma. Kahe ampsu vahepeal küsisin ka Tibult, kes seal etenduses veel peale Matvere mängivad. Selle peale läks ta arvuti taha ning tahtis teatri kodukalt vaadata. Kell oli sel hetkel 17:43. Vaikselt sätib veel oma asju ja lobiseme. Heites pilgu Internetilehele teatab ta järsku, et teater hakkab kell kuus. Tibu arvas, et kell seitse. Edasine toimus juba meeletu kiirusega. Sabistamine, Tibu jõudis mõelda, et kursaõde, kellega koos ta pidi minema, lõpetab õppesõidu täpselt kell kuus ja ei jõuaks teatrisse. Kiire mõttekäik ja pakkusin, et tulen ise siis temaga. Kiired kõned mitmesse taksofirmasse, ühel ei olnud autot linnas, teine oli kinni ja kolmas pani ootele. Kiirelt riidevahetus, kes käskis hakkada kiirel hetkel jalga ajama varvassokke aga just seda ma tegin. "Kle anna mulle kiiresti midagi peale siia, noh näiteks pintsak kapist," jõudsin ma öelda pükse jalga tõmmates.
Üleriided selga ja kiire jooksuga välja. Lumi ja libe, hõlmad lahti. Võtmed lendavad lumme. Paistab üks takso. Uks lahti ja räntsatame sisse. "Linnateater ja nii kiiresti kui võimalik!" Taksojuht ei luba midagi, tipptund veel liikluses siiski. Otsin juba raha valmis. Kell on 17:56. Takso peatub. Tibu tormab välja. Maksan arvet. Astun autost välja. Tibut ei paista. Tormab teiselt poolt. Siseneme suurest uksest, vale koht. Tuleb hoopis keldrisse minna. Tormame sinna, riided kiiresti riidehoidu ja mingit koridori pidi jooksu. Kohad viimases reas, istume ja ongi teater:D

Tore oli, muidugi tuli hirmsasti teatud momentidel köha peale. Tibu oli õnneks mynhonit varunud. Napilt enne lõppu hakkas meeletult naljakas, sest Tibu kõht korises. Aga saalis oli väga vaikne.

Koju minek oli juba tunduvalt rahulikum. Jalutasime:)

Koju jõudes avasaime, et tuppa oli tuli põlema jäänud ning minu voodi ees vedeles sai, salat ja ikka veel poolik tops jogurtit.

Tee juhatamine

Tuleb tänaval suht soliidses eas daam vastu. Vaatab murelikult otsa ja küsib viisakalt, kus on Salo centre. Ilma pikemalt mõtlemata soovitan tal otse edasi minna ja siis paremal tellingute all enne maja lõppu. Oli see olukord umbes nädal tagasi.
Eile õhtul kõnnin jälle sama teed mööda kodu poole. Vaatan rahulikult ringi ja mõlgutan mõtteid. Järsku jääb silm pidama vaateaknal ilutseval mustal suurel kirjal Salo centre. Mõtlen sekundi murdosa ja taipan, et vanadaam, kes teed küsis, jõudis küll valesse kohta välja. Nimelt selle asemel, et teda Salo centre'isse juhatada, saatsin ma ta rõõmsalt hoopis Sony centre'isse.
Oi ma olen ikka tubli:P

asjatamine

Et siis kaasakegses keeles on lasteaia juhataja asemel koolieelse lasteasutuse juhataja. Väga omapärane leid.

Lahendasin mõistatuse miks mul parema põlve peale sinikad tekivad. Nimelt tööl püsti tõustes löön iga jumala kell selle põlve vastu lauda. Ise ka imestan kui tubli olen.

Kui mu blogi lugejatele huvi peaks pakkuma, siis detsembris sain valmis seminaritöö blogidest. Kui soovi, siis saab seda lugeda ja vastukaja on teretulnud.