talvevana on ärganud

Lõpuks ometi on keegi selle talvevana suutnud üles äratada. Ja nüüd on nii tore kelgumäest alla liuelda, muidugi võib juhtuda, et seda lund on kõik suud ja silmad täis. Kuid siiski, talvemõnusid tuleb nautida seni kuni seda asja veel on. Äkki see talvevana jääb jälle tukkuma ja kummipaati ei ole ka veel jõudnud muretseda...

ükskord ma selle unemati maha löön

No on tegelane. Ma võin küll tahta hommikul normaalsel ajal üles saada, aga ikka ta ajab seda sodi mulle nii palju silma või siis äigab mingi kaikaga, et mu tahtmine ebaõnnestub. Peab talle vist lõksu tegema...

Üks päev poes sõitis mingi tädi mulle käruga jalgadesse. Ma muidugi ehmusin ja pistsin ka tiba kisama. Sain käruga täpselt sinna põlve taha, et lõi kohe põlvist nõrgaks. Aga samas ükskord sai ise selle käruga rallitud. Kuhugi otsa ei sõitnud, aga ümber hakkas küll teine minema:P

Küll võib oma lemmikjogurti leidmine rõõmu teha. Oli teine kohe suuremas topsis, võtsin kaks topsi. Pärast jälle aja mööda ilma taga, kuskil ei ole.

sahmerdis

Vihmane ilma, torman mööda tänavat, uurin oma kotis asju ning avastan, et telefon ei ole seal, kus tavaliselt olema peaks. Keeran otsa ringi, et tagasi ühikasse minna. Kümme meetrit hiljem avastan, et telefon siiski on kotis. Muudan siis jälle oma liikumissuunda.

Peagi silman postkontorit. Möödun sellest ja umbes kümme sammu hiljem tuleb meelde, et oleks mingit lennuposti kleepekat vaja. Muudan jälle oma liikumissuunda.

Porilombid ei ole enam üldse hirmuäratavad kui varbad on märjad ning mõnusat lirtsumist on suure varba juures tunda...

Mitu astet on kuuendale korrusele? Tuleb välja, et täpselt 90 kui trepikoja neli astet arvesse ei lähe...

wake up you might be dreaming...

head alatooniga laulusõnad, hommikul oleks olnud neid vaja kuulda. alustasin oma karjääri mopioperaatorina ja oleksin pidanud hommikul üheksa kuskil kohal olema. 9:34 astus toanaaber tuppa ja küsis, mis ma siin teen. kuidagi kurja häälega ka veel tundus ja ma ehmusin, et mis ma halvasti tegin. kahe sekundi pärast aga jõudis olukorra tõsidus kohale. midagi hullu ei juhtunudki, aga jube jama oleks sedasi mõne eksami ajal magama jääda.

ja küll ikka ilm on hukas. ka minu elukohas hakkas lae kandist vesi sisse tilkuma ja ilma kivita ei tasu ikka vist õue minna. täna uitasin jälle vanalinnas otsides otsemat teed. seda ma muidugi ei leidnud, aga leidsin ühe poe, mille asukohta olen juba ammu teada tahtnud. kuid ma usun, et siis kui vaja, ma seda kohta enam iseseisvalt üles ei leia. peaks vist hakkama orienteerumisega tegelema.

ei tasu usaldada shortcut´e

tahtsin täna minna otsemat teed pidi. enda arvates oleks pidanud ühte kindlasse kohta välja jõudma, aga... jõudsin hoopis alguspunkti lähedale tagasi. retke nimeks võiks panna, et tunne oma kodu(/vana)linna. njah, aga kõik lõppes õnnelikult.

karastan arvutihiirt

kui ma omale arvuti sain, siis ma esimese asjana pillasin hiire porilomp. täna proovisin kuidas hiir reageerib kohvile. kuidagi kahtlasel kombel lajatasin tassi kohvi omal lauale ümber. kuivatasin hiire ära ja töötas jälle, aga kardina peal on kahtlane plekk. enam ei saa päkatsite süüks ka ajada:(

film city of angels tekitas põnevaid mõtteid. näiteks seda, et kas mina tajun asju ikka samamoodi nagu teised? üldjuhul ma usun, et see on sama. kuid armastus on ikka paras egoistlik tunne. seda sain ma sealt filmist alles nüüd aru, kolmandal vaatamisel siis...

tahaks...midagi uut...

et siis uus aastanumber. kas see nüüd midagi uut ka toob...kahtlane. aga küll inimene on ikka must loom. täna linna peal oli suhteliselt palju pudeleid vedelemas näha ja ka muud sodi. eilne raeplats oli aga muidugi veel hullem.